"Tulumaksu kaotamisega tekkiv majanduspoliitiline võit on oluliselt suurem kui täna 3,2 miljardit krooni ettevõtte tulumaksu 60miljardilise maksutulude baasi juures," ütles endine rahandusminister Taavi Veskimgi, seetõttu pidas ta kindlasti vajalikuks võimalust kaaluda.
Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase kabineti ülema Henrik Hololei hinnangul on see tõsiseltvõetav alternatiiv.
"Sellel võib olla väga positiivne psühholoogiline efekt ning seda eelkõige välisraha juurdetulemise seisukohast, mis Eesti majanduse kasvutempo ülevalhoidmiseks on üliolulise tähtsusega," rääkis Hololei. "Eesti ei ole viimastel aastatel suutnud välja tulla ühegi originaalse idee teostusega ning see võiks seda kahtlemata olla."
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Enn Veskimägi arvates peaks ettevõtte tulumaksu kaotamist arutama ja analüüsima. "Vähemalt ei saa enam keegi väita, et me peame oma süsteemi muutma," rõõmustas Veskimägi Kovacsi sõnade üle.
Rahandusminister Aivar Sõerdi sõnul on komisjon ka varem viidanud sellele, et äriühingu tulumaksu täielik kaotamine ei ole ema- ja tütarühingu direktiiviga vastuolus. Samas on Sõerdi sõnul komisjon juhtinud tähelepanu sellele, et äriühingu tulumaksu olemasolu on eelduseks, et Eesti ettevõtjaile kehtiksid välisriikides soodustusi andvad direktiivid ja maksulepingud.
"Tulumaksu täielik puudumine vähendaks Eesti maksutulusid, kuid ei pruugi vähendada ettevõtjate maksukoormust. Riikidevahelistest maksulepingutest ja direktiividest tulenevate õiguste kaotamine võib piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate maksukoormust pigem isegi tõsta," lisas ta.
Peaminister Andrus Ansip nentis, et tulumaksu kaotamine on liiga riskantne, mistõttu tuleks jätkata ettevõtte tulumaksusüsteemiga selle praegusel kujul. "Keegi ei nõua meilt reinvesteeritud kasumi maksustamist. Eesti peab jätkama aastast 2009 praegu kehtiva süsteemiga, kohandades vaid seda direktiiviga ja vabastades maksust tütarühingult emaühingule makstavad dividendid," ütles Ansip.