Reinvesteeritud kasum jääb ka edaspidi maksuvabaks

Tulumaksuseadusesse tuleb siiski ka muudatusi, kuna valitsus otsustas muuta Eesti tulumaksuseadust nii, et äriühingute maksustamine oleks alates 2009. aastast vastavuses Euroopa Liidu ema- ja tütarühingute direktiiviga, teatas rahandusministeerium.

Rahandusministeerium esitas valitsusele arutamiseks neli erinevat äriühingute tulumaksu süsteemi. Kabinet toetas neist üksmeelselt investeeringuid soodustava tulumaksusüsteemi mudelit, mis on kooskõlas ka valitsusleppega.

Valitsuse otsuse kohaselt loobub Eesti kasumi maksustamisest selle jaotamise hetkel (dividendide väljamaksmisel) ning läheb üle aastapõhisele maksustamisele. Tulumaksu tasuda kord aastas jaotatud kasumilt, mida on suurendatud ettevõtlusega mitteseotud kulude ja kingituste ning annetustena väljamakstud summade võrra. Rahandusministeerium peab otstarbekaks ka avansiliste maksete kohustuse sätestamist, kui eeltoodud väljamaksed ületavad teatud summa.

"Ettevõtete maksustamine Eestis on alati vastanud ema- ja tütarühingute direktiivi mõttele, mis on topeltmaksustamise vältimine. Kuid on selge, et meie seadused peavad olema üheselt mõistetavad kõigile ja mitte jätma võimalust tõlgendada meie tulumaksusüsteemi kui Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevat," ütles rahandusminister Ivari Padar.

"Me oleme seda teemat väga põhjalikult analüüsinud ja arutanud ning jõudnud lahenduseni, mis lubab säilitada meie süsteemi tugevad küljed: lihtsuse, läbipaistvuse ja ühetaolisuse ning investeeringute toetamise. Samas muudame mudelit nii, et on tagatud kooskõla direktiiviga," lisas rahandusminister.

Euroopa Liiduga liitumisel võttis Eesti endale kohustuse viia oma äriühingute maksustamise süsteem 2009. aastaks kooskõlla Euroopa Liidu ema- ja tütarühingute direktiiviga. Direktiivi põhieesmärgiks on ülepiirilise äriühingute grupi kasumi topeltmaksustamise vältimine. Selleks keelab direktiiv muu hulgas tütarühingult mitteresidendist emaühingule jaotatud kasumilt tulumaksu kinnipidamise.

Eesti tulumaksusüsteemi puhul ei teki maksukohustus mitte üksnes dividendide väljamaksmise tõttu, vaid ka annetuste, kingituste, vastuvõtukulude, ettevõtlusega mitteseotud kulude ja erisoodustuste tegemise tagajärjel. Seega koosneb maksubaas lisaks jaotatud kasumile veel mitmest muust komponendist. Maksukohustuslaseks on Eesti mudeli puhul tütarühing ehk dividendi maksja, mitte dividendi saaja. Järelikult ei ole tegemist kinnipeetava maksuga ema-tütre direktiivi mõistes. Maksustamise muutmine aastapõhiseks toob selle asjaolu senisest selgemalt esile.