Moskva üritab rahaga mõjutada Eesti poliitikat

Riigikogu väliskomisjoni aseesimees, Isamaa ja Res Publica Liidu liige Marko Mihkelson nentis, et tema jaoks on ebaselge, miks mitu Eesti erakondade juhtpoliitikut on väga sagedased külalised Moskvas, kirjutas postimees.ee.

«Kuna nendest kohtumistest keegi midagi ei tea, siis võib vaid oletada, kas üks või teine erakond oma poliitika elluviimiseks sealt ka materiaalset tuge saab. Aga see tundub üsna tõenäoline,» tõdeb Mihkelson.

Olulisemaid kaasmaalaste temaatikaga seotud organisatsioone Eestis nagu Venemaa Kaasmaalaste Ühingute Liitu juhib kapo hinnangul otseselt või kaudselt Venemaa Tallinna suursaatkond, samuti on need sõltuvuses Venemaa rahastamisest.

Üsna selgelt joonistuvad need jõujooned välja ka pronkssõduri ümber tekitatud Eesti-vastase hüsteeriaga, kus peamist rolli näib etendavat riigikogusse pürgiv Konstitutsioonipartei eesotsas Andrei Zarenkoviga. Kuigi Zarenkov ise eitab oma erakonna seost Venemaa eelarvest rahastatavate kaasmaalaste organisatsioonidega, räägivad faktid siiski teist keelt.

Eesti ajalugu Kremli-meelses võtmes käsitlenud dokumentaalfilmi «Eesti – ajaloo risttee» tellijaks osutus Vene saatkonna asutatud ajalooühing Monument, mis nimetab oma põhitegevuseks nõukogude sõdurite haudade hooldamist, kuid mida asjasse pühendatud inimesed peavad Konstitutsioonipartei varjatud rahastajaks.

Ühingut Monument on toetanud suure summaga Venemaa välisministeeriumi alluvuses asuv kaasmaalaste keskus ja ebaõnnestunult Eesti kodakondsust taotlenud transiidiärimees Andrei Filatov.

Mullu oktoobris Peterburis peetud ülemaailmsel Vene kaasmaalaste kongressil rääkis Zarenkov tuliselt natsismi taassünnist Baltimaades, pälvides tunnustavaid sõnu ka president Vladimir Putinilt. Sealsamas teatas Putin, et sel aastal eraldas Venemaa piiritaguste kaasmaalaste toetuseks 342 miljonit rubla.