Uuring toob patsiendile kasu

Eestis on tuhandeid patsiente, kel on leitud luuhõrenemine. Need on enamasti naised vanuses üle 50 aasta. Haiguse tagajärjel väheneb patsientidel luukoe hulk ja muutub selle ülesehitus, mistõttu luud muutuvad hapramaks ja võivad kergemini murduda.

Pärast diagnoosi panemist on perearst mõnele luuhõrenemist põdevale patsiendile teinud ettepaneku osaleda kliinilise uuringu läbiviimisel. Arsti huvi on sellisel puhul uurida kõige kaasaegsemate ravimite toimet. Patsiendile pakub arst võimalust saada tänu uuringus osalemisele tänapäevast ravi, mille eest haigekassa hakkab maksma alles 6-7 aasta pärast. Uuringu tellinud ravimifirma huvi on uurida häid arste kaasates seda, kuidas mõjub üks konkreetne uus ravim Eesti patsientidele.

Esmapilgul võib see tunduda ehmatav - kuidas on võimalik ravimi toimet uurida inimeste peal? Paraku ei ole võimalik uusi ravimeid välja töötada mitte kuidagi teisiti kui uurides nende mõju uuringute lõppjärgus ka inimeste peal. Sellised uuringud on juba aastakümneid toimunud Euroopa riikides, Ameerika Ühendriikides, Jaapanis ja mujal, sest ilma uuringuteta ei lubata ravimeid massilisse kasutusse.

Kuidas ravimiuuringuid korraldatakse? Väga range kontrolli all. Uuringut korraldav ravimifirma valib välja uuringuarstid. Uuringuarstid esitavad taotluse uuringu eesmärgipärase läbiviimise põhjendusega Sõltumatule Eetikakomiteele uuringu eetilisuse hindamiseks. Sõltumatusse Eetikakomiteesse kuuluvad Eestis vähemalt seitse liiget, kellest suurem osa on seotud arstiteadusega, kuid lisaks neile on ka meditsiiniga otseselt mitte seotud spetsialiste - näiteks jurist ja usuteadlane.

Ravimifirma esitab omakorda taotluse uuringu läbiviimiseks ravimiametile. Uuringut võib alustada alles siis, kui nii eetikakomitee kui ravimiamet on selleks loa andnud.

Kui see on juhtumisi teie sõbranna, ema või vanaema, kellele tehti ettepanek osaleda luuhõrenemist puudutava ravimi katsetamisel, siis on arst valinud ta välja kas vastuvõtule tulnud või varem vastuvõtul käinud patsientide seast.

Uuringuarst peab nii suuliselt kui kirjalikult tutvustama patsiendile uuringus osalemise tingimusi. Alles siis, kui patsient ise otsustab uuringus osaleda ja kinnitab seda allkirjaga, võib arst teostada esimese analüüsi või lisauuringu.

Kirjeldasin kliiniliste uuringute läbiviimist luuhõrenemise näitel, kuid seda tehakse ka paljude teiste haiguste puhul.

Tartu ülikooli kliinikumi onkoloog Peeter Padrik kinnitab, et "Sageli pole pahaloomuliste kasvajate ravis olemas efektiivset standardravi. Seetõttu on onkoloogias uute ravivõimaluste leidmine sageli kõige parem lahendus".

"Uute ravivõimaluste, sealhulgas uute ravimite, leidmine ei ole aga tänapäevases teaduslikus meditsiinis ilma kliiniliste uuringuteta võimalik. Seetõttu on kliinilised uuringud paljude kasvajapaikmete ravis soovituslikuks valikmeetodiks."

Kliinilised uuringud on otsene ja sugugi mitte väike välisinvesteering Eesti tervishoidu. Uuringuid läbi viies investeerivad suured ravimifirmad lisaks Eesti arstidele ja haiglatele makstud tasudele ka meie meditsiinitehnikasse, infrastruktuuri ning arstide kõige uuemasse oskusteabesse.

Reumatoloog Ivo Valter kinnitab, et lisaks Eestisse saabunud rahale haigete uurimiseks, annavad kliinilised uurimistööd leiba teistele abistavatele teenistustele: "Arvata võib, et Eestis on selletõttu viimase aastakümne jooksul juurde saadud vähemalt 1000 uut töökohta. Ja enamjaolt on need just need teadmiste mahukad ja hästi tasustatud teenust eksportivad töökohad."

Eesti osaleb kliiniliste uuringute teostamisel ainult tänu rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud arstide olemasolule. Koolitatud asjatundjad peavad seejuures olema nii uuringut läbi viivad arstid kui ka uuringut jälgivad sõltumatud järelvaatajad.

Kuna uuringute arv on viimastel aastatel kasvanud, siis näitab see, et Eesti arstid on kliiniliste uuringute teostamisel hinnatud oma aususe, eetilisuse ja korralikkuse tõttu. Olukorras, kus Eesti arste meelitatakse jõuliselt välismaale tööle, on põhjust uskuda, et kliinilistest uuringutest saadav lisasissetulek on üks lisapõhjus, miks Eesti tipparstid ei ole kodumaalt lahkunud.

Kuidas teab näiteks teie sõbranna, ema või vanaema apteegis, et vajalik ravim on tervisele kasulik ega põhjusta talle ebameeldivaid kõrvalnähte? Ainult tänu sellele, et ravimite välja töötamise lahutamatu osa on kliiniliste uuringute läbiviimine ning et uuringuid on muuhulgas teostatud temaga sarnase taustaga inimeste peal.

Autor: Piret Sell