Laekunud eelarvetulud ületasid tehtud kulusid 1,4 miljardi võrra

Võrreldes eelmise aasta jaanuariga suurenes tulude laekumine 18,6 protsenti. Kulusid tehti esimesel kuul 4,6 miljardi krooni ulatuses. Jaanuari lõpu seisuga ületasid 2007. aasta riigieelarve tulud tehtud kulusid 1,4 miljardi krooni võrra.

Maksutulusid laekus jaanuaris 5,3 miljardit krooni ehk 8,9 protsenti eelarvest. 2006. aasta jaanuariga võrreldes suurenes maksulaekumine 1 miljardi krooni ehk 23,3 protsendi võrra. Sotsiaalmaksu laekumine kasvas jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga enam kui veerandi võrra. Eelkõige tulenes see detsembris välja makstud suurematest töötasudest ning preemiatest, mida deklareeriti 23,3 protsendi (ligikaudu 1,2 miljardi krooni) võrra rohkem võrreldes eelneva aasta detsembriga. Tegevusalade lõikes võib välja tuua ehituse, kus laekumine kasvas jaanuaris võrreldes aastataguse ajaga 41 protsenti ning hulgi- ja vahenduskaubanduse, kus kasv oli 33,5 protsenti.

Sarnaselt sotsiaalmaksule mõjutas väljamaksete mahu suurenemine ka füüsilise isiku tulumaksu laekumist. Riigieelarvesse laekuv füüsilise isiku tulumaks kasvas võrreldes eelmise aasta jaanuariga 4,2 protsenti. Kohalikele omavalitsustele eraldati füüsilise isiku tulumaksust jaanuaris 843 miljonit krooni ehk 31,4 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

Käibemaksu laekumine saavutas jaanuaris jrjekordse rekordtaseme, ulatudes 1,85 miljardi kroonini. Jaanuari laekumist mõjutas aasta lõpu pühadeperiood, mis tõi kaasa varasemast veelgi suurema tarbimise. Tarbimist kasvatavad ühelt poolt kiire palkade tõus, teiselt poolt aga suurenenud laenamine. Tarbimisse minevad laenude (tarbimis-, õppe- ja muud laenud) ja liisingu jääk kasvas eelmisel aastal 43,7 protsenti.

Mittemaksulisi tulusid laekus jaanuaris 72,8 miljardit krooni, mis moodustab eelarves plaanitust 4,6 protsenti. Väga hästi laekus riigilõive ja tulusid varadelt, tagasihoidlikum oli toetuste laekumine. Välisvahenditest oli jaanuari lõpuks riigieelarvesse laekunud 1,4 protsenti 2007. aastaks planeeritud välisvahenditest ehk 118 miljonit krooni. Välistoetuste arvelt oli 31. jaanuariks välja makstud 180 miljonit krooni ehk 2,1 protsenti planeeritust.

Riigieelarvest tehti jaanuari lõpu seisuga 4,6 miljardit krooni ulatuses kulusid, mis moodustasid 7,2 protsenti planeeritust. Võrreldes aastataguse ajaga suurenesid kulud 10,8 protsendi võrra. Suurima osakaaluga kululiikideks olid mitmesugused eraldised (sotsiaaltoetused, sihtotstarbelised eraldised) ning tegevuskulud (personalikulud, majandamiskulud), mis moodustasid kogukuludest vastavalt 78,9 ja 19,8 protsenti. Eraldiste maht kasvas võrreldes eelmise aasta jaanuariga 8,3%, tegevuskulud 20,6 protsenti.