Uue süsteemi abiga kaoksid ära paberkandjal dokumendid, mida siiani iga eriarsti juures eraldi peab vormistada. Ning ka arstid ei pea analüüside tõttu üksteise vahet sagima, vaid edastavad need elektroonselt.
Meditsiiniteenuse osutamine muutub sõbralikumaks patsiendi kui maksumaksja suhtes, teeninduse kvaliteet paraneb. Patsientide meditsiiniandmed koonduvad ühte andmebaasi ning seal sisalduv informatsioon on arstidele vajalikul hetkel süstematiseeritult kättesaadav.
Samuti võimaldab elektrooniline infovahetus vähendada tarbetute visiitide osakaalu. Ära jäävad eraldi külastused kordusretseptide saamiseks, analüüside ja uuringute dubleerimine, patsientide kasutamine kullerina eriarsti konsultatsiooni küsides ja muu säärane edasi-tagasi jooksmine. Selle tulemuse lühenevad aga ravijärjekorrad.
Tekib elektroonilise infovahetuse võimalus patsiendi ja arsti vahel, mistõttu saab mõningad teenused haiglatest ja teistest meditsiiniasutustest tervenisti välja viia. Kindlasti suureneb koduhoolduse osakaal, kasvab patsientide teadlikkus, lisandub hulgaliselt võimalusi terviseprobleemide ennetamiseks.
Äripäev arvab, et see kõik vähendab kokkuvõttes ka inimeste meditsiinikulusid, sest patsiendid pääsevad visiiditasude maksmisest.
Samamoodi paraneb meditsiinistatistika, mis muutub täpsemaks, hõlpsamalt kasutatavaks ja põhjalikumaks. Statistika parem korraldus on aga vajalik, kuna võimaldab tervishoidu efektiivsemalt planeerida ja korraldada.
Tekib terviklik ja reaalne ülevaade inimeste terviseandmetest, mille tulemusena saab süsteemsed probleemid jooksvalt välja selgitada.
Kindlasti on e-tervise projekti vastaste üks suurimaid hirme oht, et pärast digitaalse terviseloo teenuse juurutamist võivad andmed uutest süsteemidest lekkima hakata. Lisandub ju uue süsteemiga hulk uusi kasutajaid, rääkimata arendusprobleemidest.