Terviseteenused mingu internetti

Sotsiaalministeerium arendab välja neli patsiendile suunatud üleriigilist e-terviseteenust: digitaalne terviselugu, digiretsept, digiregistratuur ja digipilt.

Äripäev toetab e-tervise projekti. Eelkõige seetõttu, et haiguslugude digitaliseerimine lihtsustab arstide tööd ning patsientide ravi.

Arstide tööprotsessis väheneb bürokraatia ning neil on võimalus efektiivsemalt oma aega kasutada. Ka informatsioon ühe patsiendi terviseloo kohta oleks ühest kohast leitav, mis vähendab oluliselt arstide ravieksimusi.

Uue süsteemi abiga kaoksid ära paberkandjal dokumendid, mida siiani iga eriarsti juures eraldi peab vormistada. Ning ka arstid ei pea analüüside tõttu üksteise vahet sagima, vaid edastavad need elektroonselt.

Meditsiiniteenuse osutamine muutub sõbralikumaks patsiendi kui maksumaksja suhtes, teeninduse kvaliteet paraneb. Patsientide meditsiiniandmed koonduvad ühte andmebaasi ning seal sisalduv informatsioon on arstidele vajalikul hetkel süstematiseeritult kättesaadav.

Samuti võimaldab elektrooniline infovahetus vähendada tarbetute visiitide osakaalu. Ära jäävad eraldi külastused kordusretseptide saamiseks, analüüside ja uuringute dubleerimine, patsientide kasutamine kullerina eriarsti konsultatsiooni küsides ja muu säärane edasi-tagasi jooksmine. Selle tulemuse lühenevad aga ravijärjekorrad.

Tekib elektroonilise infovahetuse võimalus patsiendi ja arsti vahel, mistõttu saab mõningad teenused haiglatest ja teistest meditsiiniasutustest tervenisti välja viia. Kindlasti suureneb koduhoolduse osakaal, kasvab patsientide teadlikkus, lisandub hulgaliselt võimalusi terviseprobleemide ennetamiseks.

Äripäev arvab, et see kõik vähendab kokkuvõttes ka inimeste meditsiinikulusid, sest patsiendid pääsevad visiiditasude maksmisest.

Samamoodi paraneb meditsiinistatistika, mis muutub täpsemaks, hõlpsamalt kasutatavaks ja põhjalikumaks. Statistika parem korraldus on aga vajalik, kuna võimaldab tervishoidu efektiivsemalt planeerida ja korraldada.

Tekib terviklik ja reaalne ülevaade inimeste terviseandmetest, mille tulemusena saab süsteemsed probleemid jooksvalt välja selgitada.

Kindlasti on e-tervise projekti vastaste üks suurimaid hirme oht, et pärast digitaalse terviseloo teenuse juurutamist võivad andmed uutest süsteemidest lekkima hakata. Lisandub ju uue süsteemiga hulk uusi kasutajaid, rääkimata arendusprobleemidest.

Patsiendid kardavad, et nende andmeid võivad vaadata inimesed, kellel selleks vajadust pole. Kuid digimaailm võimaldab andmete õiget kasutamist jälgida paremini kui kaustarivi, sest igast andmehuvilisest jääb maha jälg.

Äripäev tuletab meelde, et kord hirmutasid meid ka e-pangad, kuid nüüd ei oskaks me nendeta toime tulla.

Nüüdseks on meil juba e-kool, e-raamatukogu, e-riik ja veel üsna mitu muud e-liitega teenust. Seega oleks Eesti riigile igati loomulik areng ajada arvutisse ka tervis.

Autor: ÄP