- OMX Baltic−0,57%298,96
- OMX Riga−0,18%891,94
- OMX Tallinn−0,72%2 056,31
- OMX Vilnius−0,3%1 202,46
- S&P 500−0,79%6 229,98
- DOW 30−0,94%44 406,36
- Nasdaq −0,92%20 412,52
- FTSE 100−0,19%8 806,53
- Nikkei 225−0,56%39 587,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,16
- OMX Baltic−0,57%298,96
- OMX Riga−0,18%891,94
- OMX Tallinn−0,72%2 056,31
- OMX Vilnius−0,3%1 202,46
- S&P 500−0,79%6 229,98
- DOW 30−0,94%44 406,36
- Nasdaq −0,92%20 412,52
- FTSE 100−0,19%8 806,53
- Nikkei 225−0,56%39 587,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,16
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Terviseteenused mingu internetti
Sotsiaalministeerium arendab välja neli patsiendile suunatud üleriigilist e-terviseteenust: digitaalne terviselugu, digiretsept, digiregistratuur ja digipilt.
Äripäev toetab e-tervise projekti. Eelkõige seetõttu, et haiguslugude digitaliseerimine lihtsustab arstide tööd ning patsientide ravi.
Arstide tööprotsessis väheneb bürokraatia ning neil on võimalus efektiivsemalt oma aega kasutada. Ka informatsioon ühe patsiendi terviseloo kohta oleks ühest kohast leitav, mis vähendab oluliselt arstide ravieksimusi.
Uue süsteemi abiga kaoksid ära paberkandjal dokumendid, mida siiani iga eriarsti juures eraldi peab vormistada. Ning ka arstid ei pea analüüside tõttu üksteise vahet sagima, vaid edastavad need elektroonselt.
Meditsiiniteenuse osutamine muutub sõbralikumaks patsiendi kui maksumaksja suhtes, teeninduse kvaliteet paraneb. Patsientide meditsiiniandmed koonduvad ühte andmebaasi ning seal sisalduv informatsioon on arstidele vajalikul hetkel süstematiseeritult kättesaadav.
Samuti võimaldab elektrooniline infovahetus vähendada tarbetute visiitide osakaalu. Ära jäävad eraldi külastused kordusretseptide saamiseks, analüüside ja uuringute dubleerimine, patsientide kasutamine kullerina eriarsti konsultatsiooni küsides ja muu säärane edasi-tagasi jooksmine. Selle tulemuse lühenevad aga ravijärjekorrad.
Tekib elektroonilise infovahetuse võimalus patsiendi ja arsti vahel, mistõttu saab mõningad teenused haiglatest ja teistest meditsiiniasutustest tervenisti välja viia. Kindlasti suureneb koduhoolduse osakaal, kasvab patsientide teadlikkus, lisandub hulgaliselt võimalusi terviseprobleemide ennetamiseks.
Äripäev arvab, et see kõik vähendab kokkuvõttes ka inimeste meditsiinikulusid, sest patsiendid pääsevad visiiditasude maksmisest.
Samamoodi paraneb meditsiinistatistika, mis muutub täpsemaks, hõlpsamalt kasutatavaks ja põhjalikumaks. Statistika parem korraldus on aga vajalik, kuna võimaldab tervishoidu efektiivsemalt planeerida ja korraldada.
Tekib terviklik ja reaalne ülevaade inimeste terviseandmetest, mille tulemusena saab süsteemsed probleemid jooksvalt välja selgitada.
Kindlasti on e-tervise projekti vastaste üks suurimaid hirme oht, et pärast digitaalse terviseloo teenuse juurutamist võivad andmed uutest süsteemidest lekkima hakata. Lisandub ju uue süsteemiga hulk uusi kasutajaid, rääkimata arendusprobleemidest.
Hetkel kuum
Patsiendid kardavad, et nende andmeid võivad vaadata inimesed, kellel selleks vajadust pole. Kuid digimaailm võimaldab andmete õiget kasutamist jälgida paremini kui kaustarivi, sest igast andmehuvilisest jääb maha jälg.
Äripäev tuletab meelde, et kord hirmutasid meid ka e-pangad, kuid nüüd ei oskaks me nendeta toime tulla.
Nüüdseks on meil juba e-kool, e-raamatukogu, e-riik ja veel üsna mitu muud e-liitega teenust. Seega oleks Eesti riigile igati loomulik areng ajada arvutisse ka tervis.
Autor: ÄP
Enimloetud
3
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Viimased uudised
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele