Mitmete sotsiaalsete näitajate poolest asub Eesti samuti esirinnas, näiteks on siin kõige rohkem HIVi nakatunuid ja enim vange 100 000 elaniku kohta. Esimese viie hulka küünib Eesti ka enesetappudega. Meeste eluiga on Euroopa lühim.
Majanduse ja sotsiaalelu vastasseis paigutab Eesti inimarengu edetabelis alles 40. kohale.
"Sissetulekute ebavõrdsus on Eestis väga oluline probleem," võttis inimarengu aruande koostaja Raivo Vetik kokku. "Keskendume liiga palju makromajandusnäitajatele. Oleme praegu dilemma ees, kas võrdsus või efektiivsus."
Uuringud näitavad, et tahetakse paremaid avalikke teenuseid, kuid ollakse samas maksutõusu vastu. Iseloomulik on ka sallimatus kultuurilises plaanis.
"Eestil on potentsiaali rohkem kui tulemust," kommenteeris Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi juht Erik Terk. Tema sõnul ei garanteeri maksude madal tase arengut. "Majandusvabadus pole väärtus omaette," lisas Terk.
"Senine majandusareng on siiski olnud inimarengu mootor, mitte pidur," ütles ettevõtjate nimel Raivo Vare. "Edasine areng on ühel või teisel viisil seotud inimkapitaliga."
Valupunktidena nimetas Vare tervishoidu, kutseharidust, kuritegevust ja narkomaaniat. "Ettevõtjatel on pretensioone Eesti riigi suhtes, mille efektiivsus jätab soovida," lisas Vare. "Riik saaks suunata arenguid, kui ta jõulisemalt sekkuks."