Läti lati laenamine kallines pankadele kaks korda

"Surve latile jätkub," ütles Nordea analüütik Mika Erkkilä. Läti Panga esindaja Martins Gravinsi sõnul ei mõjuta intressi tõus suuri pankasid, vaid ainult väiksemaid kontoreid. Ta rõhutas, et keskpank pole lati kursi mõjutamisse sekkunud.

Ka peaminister on kinnitanud, et devalveerimist plaanis ei ole ja Läti Pank on valmis latti kaitsma, kuid mõnedel hinnangutel ei ole oht kadunud. Inimeste paanika jätkudes ja eurolaenude massilisel vahetamisel lattide vastu võib latil kaduda kate, sest laenude maht on kordades suurem reservist. Läti latt on seotud euroga ja selle kurss on fikseeritud, lubatud kõikumine on pluss-miinus üks protsent.

"Kõikumisvahemiku on kehtestanud Läti Pank ühepoolselt ja nad ei saa automaatselt loota Euroopa Keskpanga toetusele," nägi Erkkilä ohtu, kuid ei pidanud tõenäoliseks, et latt devalveeritakse vabatahtlikult.

SEB Unibanka analüütik Dainis Sturmanis ei välistanud, et lätlased kaotavad usalduse ja vahetavad eurolaenud lattidesse. Samas mängiks tema sõnul sel juhul lati kasuks tõik, et intress oleks märksa kõrgem kui eurol (3 kuu intress eile 8,95%) ja tõuseks veelgi. Sturmanis lati devalveerimist lähiajal ei usu. "Samas turu arengut ja makronumbreid tuleb lähema 6-12 kuu jooksul tähelepanelikult jälgida," lisas Sturmanis.

"Teisipäeval ja esmaspäeval olime mures, aga mitte täna," kommenteeris eile Läti pankade meeleolusid Hansabanka esindaja Ivars Svilans Äripäevale. Tema sõnul on näha, et inimesed on hakanud rohkem küsima, kuid eurolaene pole massiliselt latilaenude vastu vahetatud. Tema sõnul püüavad nad inimestele selgitada, et tegemist on pahatahtlikult levitatava kuulujutuga. "Läti Pank on kinnitanud, et devalveerimist ei tule," ütles Svilans.

"Läti pankadevaheline laenuintress on ajalooliselt olnudki hüplik. Finantsturud ei ole Lätis levinud kuulujuttudele kuidagi reageerinud, Riia börsindeks on isegi pisut tugevnenud," kommenteeris Läti arenguid Eesti Pank, kes välistas mõju Eestile.

Pole põhjust arvata, et Läti latti devalveeritakse. Läti majanduse ja finantssüsteemi seis on näiteks võrreldes 1998. aasta Vene kriisi ajaga oluliselt tugevam. Devalveerimine ei ole lahendus Läti majanduses esinevale tasakaalustamatusele, vaid võib põhjustada veelgi suuremaid probleeme.

Üksikute inimeste käitumise laiendamine kogu ühiskonnale pole õigustatud. Lühiajalisi paanikaid on varemgi olnud, tavaliselt on nende ohvriks langenud kehva taustateadmisega inimesed, kes kokkuvõttes võivad kanda finantsilist kahju, näiteks algul müües odavalt ja pärast ostes kallilt latte.