Angerjakasvatus tõotab kujuneda kasumlikuks ettevõtmiseks

Euroopa Liidu struktuurifondide kaasabil on veisekasvatuses ehitatud palju uusi laudakomplekse, suurematesse tootmishoonetesse kolimise järel on hulk väiksemad loomakasvatushooned jäänud kasutuseta.

Kalakasvatus on Eestis kiiresti arenev ala. Põhjus on aasta-aastalt suurenev kalaliha tarbimine. Selle põhjuseks aga eeskätt kalaliha tervislikkus ja asjaolu, et näiteks kalalihas sisalduvatest rasvadest on 96-97% inimorganismile kergesti omandatavad.

Angerjakasvatus on Eestis veel vähe levinud ja praegu tegeleb sellega vaid üks suurem ettevõtja. Üldse moodustab hoonetes kalade kasvatamine vaid väikese osa kogu Eesti kalakasvatusest. Selle tingib suur investeerimismaht, olulised on ka vee taaskasutuse ja ringluse korraldamisega kaasnevad energiakulud võrreldes looduslike kasvatustiikidega, mis enamasti rajatud jõgede kaldale, kasutades ära looduslikku veevoolu.

Sisehoonetes kalade kasvatamise eelis seisneb aga võimaluses luua hästi kontrollitav kasvukeskkond, mis lubab suurendada tootlust. Eelis on ka aastaajast sõltumatu toodang. Keskkonnanõuded tootmisobjektidele lähevad üha karmimaks ja majandamine peab muutuma keskkonnasäästlikumaks.

Hoones toimuv kalakasvatus ongi tunduvalt keskkonnasõbralikum kui looduslikes kalakasvatustiikides. Taaskasutusse saab suunata 90-95% ringluses olevast veest. Kõik tekkivad jäätmed, milleks on enamasti kalade väljaheited, kasutatakse põllumajandusmaade väetamiseks.

Oma töös valisin kalakasvatuse kohaks Pärnumaal Vändra vallas asuva laudahoone. Tegemist on omal ajal lambakasvatuseks projekteeritud hoonega, kus 600 m2 tootmispinda. Angerjakasvanduse aastaseks toodanguks võib planeerida 40 tonni kaubakala. Kasvatamine toimub plastbasseinides, kus kalu pidevalt sorteeritakse.

Sorteerimine on vajalik, kuna kalad kasvavad väga erineva kiirusega ja kalatiigis kehtib tugevama võim. Vesi on ringluses ja veevahetus toimub kolm korda tunnis.

Kalakasvatuse juures on vältimatu ka puhastusseadmete rajamine. Ringluses olev vesi juhitakse läbi mehhaanilise ja bioloogilise puhasti. Mehhaanilises puhastis eraldatakse veest tahked osakesed ja bioloogilises lõhutakse bakterite abil mittevajalikud lämmastikühendid. Lisaks on kasutusel ka kolmas puhastussüsteem, mille abil eraldatakse veest üleliigne lämmastik.

Kuna kala vajab eluks hapnikku, nende asustustihedus basseinis on aga suur, tuleb korraldada pidev vee rikastamine hapnikuga. Selleks kasutatakse rõhu all sundrikastamist, et tagada kiire protsess.

Sellised hästi kontrollitavad kasvatustingimused lubavad saavutada maksimaalse kala juurdekasvu ja seeläbi lühendada kasvuaega.

Kuna angerjad paljunevad ainult Sargasso meres, ostetakse klaasangerjad sisse. Klaasangerjaid püütakse Atlandi ookeani idarannikul. Sealsetes riikides püütud kalamaimudega varustatakse kogu Euroopa kalakasvandusi.

Autor: Tiit Soosaar