Energiasõltuvusest vabaks

Homme ja ülehomme kohtuvad Euroopa Ülemkogus ELi maade riigipead ja välisministrid. Meil on seal võimalus teha kaugeleulatuvate tagajärgedega otsus eestlastele, taanlastele - kõigile eurooplastele. Arutamisele tulevad ettepanekud Euroopa ühise energiapoliitika ja reaalse siseturu käivitamiseks. See võib olla Euroopa ajalooline samm.

Kohtumine toimub kõrgete energiahindade tingimustes, kardetakse, et Euroopale ei ole tulevikus kogu vajalik energia kättesaadav. EL impordib poole energiast. Kui praegu ei võeta ette otsustavaid samme, kasvab ELi impordivajadus lähikümnenditel järsult. Näiteks Eesti toob sisse 1/3 oma energiast.

Viimaste aastate arengud peaks olema veennud kõiki, et me peame vähendama oma sõltuvust välistarnijatest. Mäletame aastatagust gaasitüli Venemaa ja Ukraina ning hiljutist vaidlust Venemaa ja Valgevene vahel. Mõlemad viisid ajutiste probleemideni ELi energiavarustuses.

Mõeldes tarnete tagamisele, ei tohi me unustada, et energia on kaup. Kõigi huvides on, et seda kaupa vahendataks hästi toimivatel turgudel. ELil seisab ees väljakutse selgitada seda oma välisparteritele, nagu Venemaa, Hiina ja India.

Tähtis samm efektiivse turu loomisel on tootmisvahendite ja ülekandeinfra-struktuuri hoidmine eraldi omanduses. See on kõige efektiivsem viis tagada piisav investeeringute maht ja sektori tõhus juhtimine. Väheneb vajadus keeruka bürokraatia järele. Taani on juba seda teed läinud ning kogemus on väga positiivne.

Konkurents on efektiivse energiaturu põhialus - täna on vähe piiriülest kaubandust. Ükski operaator ei tohiks olla võimeline hinda ja tarneid ülemäära mõjutama. See kehtib ka välistarnijate kohta. Ühe elemendina Euroopa naabruspoliitikas peaksime kutsuma naabermaid osa saama meie energia siseturust. EL saavutaks säästlikuma energiakasutusega kokkuhoidu, eriti maades, kus tänaseni on kasutusel suhteliselt odav energia.

Taani on Euroopa efektiivsemaid energiakasutajaid SKP suhtes. Meie majandus on 25 a jooksul olnud tõusuteel ilma energiatarbimise suurenemiseta. Majanduskasv ilma kõrgenenud energiatarbimiseta on kõigile jõukohane. Samuti peaksime seadma aastaks 2020 eesmärgi saavutada taastuvenergia osakaaluks 20%. Oluline on edastada kindel signaal investoritele ja tööstusele jätkuvateks pikaajalisteks jõupingutusteks. Variandid on tuuleenergia ja teise põlvkonna biokütuste laiem kasutamine. Taanis on taastuvenergia osakaal Euroopas üks kõrgemaid. Meil on tuumaenergiaagentuur, kätte on kätte jõudnud aeg taastuvenergia agentuuri loomiseks. EL peab ka rohkem panustama teadusuuringutesse uute tehnoloogiate arendamisel. Tulevikunägemuseks on lõplik vabanemine tülikast fossiilkütusesõltuvusest.

Et panna siseturg reaalselt toimima, on vaja liikmesriike ühendavat füüsilist infrastruktuuri, mis hetkel puudub. Kui räägime elektrist, on näiteks Balti riigid väga isoleeritud. Abi on uutest liinidest Põhjamaadesse, kuid olulisim on ühendus läbi Poola. Kui võrk on loodud, on välistarnijal võimatu peatada mis tahes ELi osa varustamist.

Neljapäeval ja reedel toimuval Euroopa liidrite kohtumisel tehakse kaugeleulatuvate tagajärgedega otsuseid. Ühine energiapoliitika saab Euroopa majanduse aluseks ja mängib Euroopa välispoliitikas määravat osa. Meie väljavaateid ei tohi alahinnata. Taani välisministrina loodan, et kasutame võimalust astuda suur samm Euroopa hüvanguks.

Autor: Per Stig Møller