Treeningukava olgu vaheldusrikas

Arctic Sport Clubi treeneri Martin Kõrva sõnul tuleks enne aktiivset treeningute alustamist teha ära koormustest, et välja selgitada, millised treeningud on soovituslikud ning millest üldse alustada.

"Koormustest aitab kindlaks määrata inimese treenituse taseme. See tagab turvalise ja tulemustele orienteeritud treeningukava koostamise," sõnas Kõrva. Fitness.ee toitumisspetsialisti Ott Kiivikase sõnul võimaldab koormustest mõõta treeningust tingitult toimuvaid muutusi - treenituse tõus, südametöö tugevnemine, taastumise paranemine.

Treeningukava koostamisel on oluline panna rõhku nii vastupidavus-, jõu- kui ka kiirustreeningule. Samuti tuleks kava hoida võimalikult mitmekesine. Treeningu võib jaotada nelja korra peale: aeroobne treening, jõusaal, ujumine, jõusaal. Treeningukordade arv võiks jääda harrastussportlasel hea füüsilise koormuse ja vormi saavutamiseks vähemalt kolme-nelja korra vahele nädalas. Koormust ja treeningute pikkust tuleks tõsta järk-järgult.

Ott Kiivikase sõnul on erinevate jõu- ja vastupidavusalade kombineerimine väga oluline. "Kangitreening üksi ei mõju hästi südamele. Tehes seda koos aeroobse treeninguga, saab ka süda teistsugust kestvat koormust," sõnas Kiivikas. Kindlasti ei ole vähetähtis venituste osakaal treeningkava lõpus, see võimaldab lihaste paremat painduvust ja taastumist.

Treeninguplaani on soovitatav muuta vähemalt iga kolme kuu tagant. "See on täpselt selline aeg, mis kulub kehal seatud treeninguplaaniga kohanemiseks. Kui treeninguplaan jääb pikemaks ajaks samaks, siis keha harjub kehtestatud treeningurütmi ja koormusega ning areng muutub aeglasemaks," lausus Kõrva.

Treeningukava olemasolu on kindlasti vajalik, eriti kui treeningud on regulaarsed. Ise ma jalgratast ei leiuta. Treeningukava olen senini pannud paika treeneri abiga. Muudan ise plaani vastavalt hetketujule ja tervislikule seisukorrale.

Kergejõustiku sisehooaeg just lõppes, sellest tingitult teen kergemaid treeningunädalaid. Üldiselt püüan teha trenni mitte vähem kui neli korda nädalas, võimalusel ka rohkem.

Nädala lõikes sobiks üks päev teha tehnilisi harjutusi, mis arendaksid koordinatsiooni, paindumist, rütmi. Teine päev oleks sobilik teha kiireid lõike ja jõusaalis rassida ning kolmas päev jääks vastupidavuse arendamiseks: lõigud, metsajooks. Neljandal päeval lasete jala sirgu ja siis otsast peale. Eesmärk on erinevad treeningud ühtlaselt ära jaotada. Järjekord on oma teha.