Väärtuslik kogemus tulevikuks

Maris on elanud mõnda aega Malaisias, Indoneesias ja Costa Ricas. Praegu peab neiu kõige olulisemaks võimalust midagi vajalikku ja olulist Eestis korda saata.

Maris veetis Costa Ricas seitse kuud. Vabatahtlikku tööd tegi ta lastekodus, kus tema ülesandeks oli korraldada lastele vabaajategevusi ning õpetada neile inglise keelt.

Lisaks sellele aitas Maris kaasa ka organisatsiooni arengule, olles abiks asjaajamise ja planeerimise küsimustes. Indoneesias tegi neiu ära kooliprogrammis ettenähtud õppepraktika, olles abiks regionaalse arenguga tegelevas MTÜs Padaringan. Malaisias seevastu oli ta vabatahtlik tudengiorganisatsiooni AIESEC juures. Tütarlapse suur soov on minna vabatahtlikuks ka Aafrikasse. Võimalust, et ta seal kord ka ära käib, Maris ei välista.

Maris on olnud vabatahtlikuna tegev pea kümme aastat. Selle aja jooksul on ta lisaks välisriikides tehtule tegelenud loomadega, loonud Eesti noortele praktikavõimalusi välisriikides ja välismaalastele võimalust tulla praktiseerima Eestisse, valmistanud ette Taizé noortekohtumisi erinevates Euroopa linnades. Nimekiri jätkuks siinkohal pikalt.

Tänu mitmetele reisidele on Maris mõistnud, et edasise elu ja tegevused seob ta ikkagi Eestiga. "See kasu, mis ma saan Eestis luua, on palju suurem kui võõral maal töötades."

Maris praegu uusi välismaale mineku plaane ei hau. "Üks sõber andis mulle nõu: iga tõsiseltvõetav projekt, ettevõtmine, mis on piisavalt suure kaaluga, võtab aega 3-5 aastat, et näha selle mõju. Minul on aeg vähemalt üks selline seeme kasvama panna," selgitab Maris enda plaane saata nimelt kodumaal korda midagi olulist ja vajalikku.

Marise soov oli teha läbi vabatahtlike programm, omandades kogemusi hariduse vallas. "Malaisias elasin koos seitsme tütarlapsega, kes kõik õppisid inglise keele õpetajateks. Nendega koos olles sattusin ma hariduse teemast väga vaimustusse. Costa Ricasse otsustasingi minna seetõttu, et sain seal tegeleda õpetamisega ja puutuda kokku haridustööga."

Kõik kogemused, mida neiu on aastate jooksul vabatahtlikku tööd tehes saanud, on talle kasuks tulnud mitmel pool. Ka tööandjad on kogemusi vääriliselt hinnanud ning neid teiste noorte ees eeliseks pidanud. "Kindlasti on neid hetki, mil tuleb mõte, kui ma vaatan teisi endaealisi noori, kes käivad tööl või tegelevad asjadega, mis ka rahaliselt sisse toovad, et, ahh, milleks ma seda teen." Kuid tegevusetult istumine on Marise jaoks veel raskem. Tegutsemine on pisik, mis on sisse jäänud ja mis ei taha lahti lasta.

Veel mõnda aega tagasi oli vabatahtlik tegevus arusaamatu termin, mis tekitas paljudele küsimusi. Marise meelest on olukord järjest paranemas.

Samuti on noored enda jaoks avastamas järjest enam vabatahtliku tegevuse võimalusi. "Ka ettevõtted, võttes inimesi tööle, vaatavad palju seda, mida sa inimesena oled peale õppimise teinud. Kui sa tööl ei ole käinud, siis kuskil pead sa olema enda isikuomadusi näidanud," rõhutab Maris vabatahtliku töö eeliseid.

"Vabatahtlikku tööd tehes saab eelkõige hea tunde südamesse. Teiseks saad sa endale koguda vääruslikku kapitali, mis ei väljendu rahas, küll aga kogemustes ja teadmistes, mida on võimalik hiljem oma karjääris ära kasutada," selgitab Maris plusse ja liikumapanevat jõudu, mis ajendab inimesi heasüdamlikult ühiskondlikes protsessides tasu saamata kaasa lööma. Vabatahtliku töö miinuseks on see, et iga kord ei osata leida sobivat tööd.

Vabatahtlik töö on noorele suurepäraseks võimaluseks täiendada enda kogemustepagasit ja saada aimu edaspidistest ametieelistustest.