Kuigi tegu on eri riikidega ja lahtki on vahel, moodustavad Eesti ja Soome mingis mõttes ühtse majandusruumi. Kui seni on soomlased investeerinud Eestisse ja eestlased andnud oma panuse Soome eelkõige tööjõudu müües, kasvab ka Eesti investeeringute maht Soome.
Üldjuhul eeldab see firma asutamist. Põhjusi, miks eestlane tahab firmat Soome, võib olla palju, näiteks soov laiendada oma tegevust üle lahe, olla samas riigis oma klientidega, ajada äri Venemaaga Soome kaudu või saada Soome domeeninimi.
Blankettide täitmine on nagu ikka paberitöö, üldised põhimõtted ettevõtluse registreerimiseks on samad, nüansse peab teadma ja keelt oskama. E-registreerimise võimalust Soomes veel pole ja sellest ka ei räägita. Riigilõiv on suurem ja registreerimise tähtajad umbes samad mis praegu Eestis.
On siiski seiku, mida eestlastel tuleb Soomes arvestada. Esimene asi on arve avamine. Konto peab olema avatud, kasvõi selleks, et maksta sinna osakapitali. Kuigi Eesti on ELis üle kahe aasta, võõrastavad Soome pangad ikkagi Eesti kodanikke.
Konto avamine eeldab hulga paberite esitamist - selgitus konto avamise eesmärgist, raha liikumisest, juriidilise isiku tegevuse iseloomust ja soovituskiri Soome partneritelt. Ikka ei pruugi kõigi nende selgituste esitamine tagada konto valutut avamist. Mõni pank ütleb selgelt, et valib ise kliendid. Kõik asutatud firmad on varem või hiljem konto saanud, kuid tuleb põhjalikult valmistuda.
Teine takistus, mille ületamiseks tuleb valmis olla - Soome isikukoodiga esindaja olemasolu. Nõue tundub ajast ja arust, kuid ei piisa, kui osanikud, juhatuse liikmed ja tegevjuht elavad Eestis ja neil puudub Soome isikukood ning aadress. Sellegi olukorra lahendamiseks on mitu võimalust, kuid peavalu see muidugi põhjustab.
Äritegemine ise Soomes ei erine kuigivõrd ärist Eestis.
Autor: Marc Vokk