Euroopa lugu kunsti keeles

Näituse idee pärineb Itaalia presidendilt Giorgio Napolitanolt. Ta pöördus juba eelmisel aastal teiste ELi riigipeade poole ja palus, kas nad ei tahaks lepingu aastapäeva puhul saata Rooma näitusele mõne nende riigi tippkunstiteose. Loomulikult ei öelnud keegi ära ja nii sündiski näitus ajaloolises Itaalia Quirinale palees, mis praegu on presidendi residents.

Näitusel on töid alates antiikajast, renessansi- ja valgustusajast kuni kahekümnenda sajandi kubismini. Vanim töö pärineb kolmandast aastatuhandest enne Kristust ning uusim on Taani kunstniku Per Kirkeby teos aastast 1976.

"See näitus on rännak läbi Euroopa kultuuride, mis kõik on andnud oma panuse tänapäeva Euroopa põhiväärtustesse - demokraatiasse, sallivusse ja kultuuride vastastikusesse avatusse," ütles Financial Timesile Itaalia presidendi kultuurinõunik professor Louis Godart.

Eestit esindab näitusel Eerik Haameri maal "Perekond vees", mis valmis traagilisel 1941. aastal.

Valiku teinud Kumu direktor Sirje Helme ütles, et algul oli mõttes saata Rooma Jaan Toomiku "Tantsides koju", mis on rahvusvaheliselt üks tuntumaid Eesti teoseid. Et aga videokunstist ei oldud eriti huvitatud, siis jäi sõelale Haameri maal.

Eerik Haameri elukäik kajastab eesti rahva traagilist saatust. Ta sündis Kuressaares, lõpetas Pallase kunstikooli ja venelaste sissetungi eel põgenes 1944. aastal Rootsi, kus elas kuni surmani. Maetud on ta aga Saaremaale Kudjape kalmistule. "Tema maal "Perekond vees" on suure sümboolse tähendusega. Selles on ühtaegu nii piibellik, üldinimlik kui ka põgenemise teema," selgitas Sirje Helme.

Inglise kuninganna Elizabeth II otsustas Londoni Tate'i galeriist näitusele saata Inglise romantismi esindaja Joseph Mallord William Turneri töö "Louis-Philippe'i saabumine Portsmouthi, 8. oktoober 1844".

Prantsusmaa president Jacques Chirac aga langetas valiku suure prantsuse kujuri Auguste Rodini ühe tuntuima töö "Mõtleja" kasuks.

Poola saatis Rooma Jan Matejko hiigelmaali "1791. aasta 3. mai konstitutsioon". Poola tollane põhiseadus oli Euroopa üks edumeelsemaid, paraku ei õnnestunud seda eriti rakendada, sest suurriikide võimumängudes kaotas Poola seejärel hulgaks ajaks oma iseseisvuse.