Venemaa ja Läti piirileping sai allkirjad

Kui kahe riigi parlamendid lepingu ratifitseerivad, jääb Eesti ainsaks Balti riigiks, kel pole Venemaaga ametlikku piiri.

"See on Venemaa tavapärane taktika püüda Balti riike omavahel lõhestada, andes ühele prääniku ja teisele piitsa," kommenteeris Kaitseuuringute Instituudi juht Kadri Liik, kaheldes samas, et Läti-Vene suhted piirilepingu allkirjastamisest oluliselt paranevad.

Läti allkirjastas piirilepingu ilma Venemaad ärritanud selgitava deklaratsioonita, mis kaks aastat tagasi lepingu sõlmimise karile ajas. Deklaratsioonis oli viide 1920. a Läti-Vene rahulepingule, mida Venemaa tõlgendas kui territoriaalset nõudmist. Nimelt kuulus 1920. a Lätile ka piiriäärne ala Abrene, mis Nõukogude Liidu ajal Põtalovo nime all Venemaa koosseisu liideti. Eile allkirjastatud piirilepinguga loobub Läti Abrene tagasinõudmisest.

Läti valitsus loodab, et piiriprobleemi lahenemine aitab kokkuleppele jõuda ka muudes küsimustes, nagu Läti sprottide eksport Venemaale või Läti gaasihoidla kasutamine. Peaminister Kalvitis kohtub Moskvas ka Gazpromi juhi Aleksei Milleriga.

Kalvitis peaks põgusalt kohtuma ka Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Diplomaatiliste allikate väitel võib peaministri visiidile järgneda Läti presidendi Vaira Vike-Freiberga visiit Moskvasse, seda pärast piirilepingu ratifitseerimist. Läti Seim on otsustanud, et uusi deklaratsioone piirilepingule ei lisata, seda toetab ka Vike-Freiberga.

Balti riikidest sõlmis Leedu Venemaaga piirilepingu 1997. aastal. Moskva oli huvitatud juurdepääsust Kaliningradile ning Leedul ei olnud erilisi probleeme vene vähemusega. Läti ja Eesti vastu hakkas Venemaa taas huvi tundma kaks aastat tagasi, kui EL nimetas piirilepinguid kui üht tingimust viisavabaduse kehtestamiseks ELi ja Venemaa vahel.

Eesti allkirjastas Venemaaga piirilepingu 2005. aastal, kuid kui Riigikogu sellele hiljem selgitava deklaratsiooni lisas, kus sisaldus viide 1920. aasta rahulepingule, võttis Venemaa oma allkirja tagasi. Edasised arengud sõltuvad eelkõige Venemaa tahtest ja uue valitsuse välisministrist. "Urmas Paeti seisukohta me teame. See on, et oleme teinud kõik, mis meie võimuses. Ega ta seda uue valitsuse koosseisus kohe ei muudaks," ütles Kadri Liik.