Üliõpilased ei kuluta õppelaenu tilulilule

Eesti üliõpilaskondade liit korraldas 2006. aasta mais üliõpilaskonna sotsiaal-majandusliku uuringu, millele vastas üle 2350 üliõpilase eri kõrgkoolidest.

Stereotüüpne arvamus, et õppelaenu võetakse üksnes kooliga mitteseotud suurte kulutuste katmiseks, ei vasta tegelikult tõele: tähtsaimad õppelaenu võtmise põhjused on vajadus katta õpingute või elamisega seotud kulutused (vastavalt 40% ja 42% vastanuist).

Vaid 18% tudengitest on õppelaenu võtnud mõne kalli asja ostmiseks (näiteks sülearvuti), reisimiseks, autokoolis käimiseks, hambaraviks, silmaoperatsiooniks vms. "Ühiskonda peaks panema mõtlema ka tõsiasi, et 21. sajandi alguse Eestis on paljudel tudengitel võimalik hambaarsti juures käia või prille osta üksnes tänu õppelaenule," märgib Lühiste.

"Riigis, kus üle poole kõigist üliõpilastest on sunnitud maksma õppemaksu ning puudub üliõpilaste vajadusi arvestav õppetoetuste süsteem, ongi üliõpilase ainsaks päästerõngaks õppelaen," nentis Lühiste.