ASi Harju Elekter juhatuse esimees Andres Allikmäe meelest muutub kontserni ettevõtetes kasutatav tehnoloogia automaatsemaks ja vajab vähem inimesi.
"Võimalik, et kasutusele on võetud ka esimesed robotid," ütleb Allikmäe. "Oluline on juhtimissüsteemide uuendamine neid hankijate ja ostjatega integreerides."
Allikmäe hinnangul peaks suurenema eksport Euroopa Liidu maadesse eelkõige energia ja tööstussektori toodete osas, ehitustoodete turg on lokaalne ja konkurentsitihe.
"Eesmärk on suurendada tootlikkust ja toodete standardiseeritust, inimeste arvu kasv peaks jääma realiseerimise suurenemisest väiksemaks," toonitab Allikmäe.
Tere piimatööstuse tootmisdirektor ja juhatuse liige Ülo Kivine usub, et kindlasti kujundavad tööstusprotsesse järjest enam kaks kriteeriumit - turu ootused ja efektiivne tegevus.
"Turg ootab eelkõige tööstustoodangu muutumist tarbija soovidele vastavaks," märgib Kivine. "Lugedes ettevõtete viie aasta visioone, on tulevikunägemus ikka väga erinev, kahe jalaga maal olemisest kuni kosmosesse jõudmiseni." Ülo Kivine täiendab, et mida aeg edasi, seda enam kujundab siinset turgu kuuluvus Euroopa Liitu - seda nii impordi kui ka ekspordi poolelt.
"Efektiivne tegevus on aga seotud tööjõuga, mis on pannud ettevõtjaid otsima võimalusi oma tootmine teadmispõhiselt ümber hinnata," leiab Kivine.
Kivise sõnul peab mehhaniseerimise ja automatiseerimise taseme tõusule vastama proportsionaalselt sama suur tootmismahu tõus.
Ülo Kivine kinnitab, et toiduainetööstustes kasutatavate tänapäevaste tehnoloogiate ja uudsete pakendamislahenduste eest küsitav hind on selline, et tasuvuse tagab paljuski vaid eksport. "Tööjõukulu osa toote omahinnas on järjest suurem," tunnistab ta. "Kallinevad ka toote valmistamiseks sisseostetavad materjalid, tooraine, energia jms. Seega ei saa kindlasti olla ettevõtjate eesmärk ainult tööjõudu vähendada, vaid pigem olemasolevaid inimesi efektiivselt rakendada."
Kivine ennustab, et lähiaja suurimad muutused toimuvad energeetikas.
"Esmalt soojuse ja elektri koostootmistehnoloogiate kasutuselevõtt ja selle sidumine energiaturu seadusest tulenevate võimalustega," selgitab ta. "Samuti annab tulevikueelise elektritootmise süvenev detsentraliseerimine, mis vähendab ülekandekadusid ja suurendab süsteemide paindlikkust." Kivine lisab, et kuni viie aasta perspektiivis koostootmisjaamade osakaal kindlasti kasvab ja seda mitte loodusliku gaasi, vaid just taastuvate kütuste kasutuselevõtu kaudu.
Hetkel kuum
“On selge kahtlus, et see asi on juba ammu maksejõuetu”
Toiduainetööstuses on suuremad muutused Kivise arvates seotud uute toodete ja pakendikontseptsioonide väljatöötamisega ning hea Eesti kauba jõudmisega välisturgudele. "Ja seda pigem olemasolevate toodete n-ö tuunimise teel," rõhutab ta. "Tulevikus peab käibe kasv olema vähemalt miinimum koduturu riigi majanduskasvust."
Kuuldeaparaate tootva Tondi Elektroonika juhataja Uno Abru kinnitusel on firmal lähiaastate jooksul plaanis üle minna digitaalsele toodangule. "Tõenäoliselt võiks see toimuda paari-kolme aasta pärast," kavandab Abru. "Kõiki mudeleid ei ole kindlasti võimalik välja vahetada, aga esimesed digiaparaadid võiksid selleks ajaks juba tootmises olla."
Käibe tõusuks prognoosib Abru umbes kümne protsenti aastas. "See on meil nii olnud ja ilmselt ka jääb,"arvab ta. "Aga töötajaid on praegu 130 ja ei usu, et see palju muutub."
Äärmiselt raske on välja pakkuda, millised tehnoloogilised uuendused firmat lähiaastate jooksul ees võiksid oodata.
Praegune aasta on eriline just suure toorainepuuduse poolest, palgi kättesaadavus on ikka äärmiselt halb. Paljud saeveskid seisavad praegusel ajal silmitsi dilemmaga, kas püüda oma tegevust siin edasi arendada või kolida üldse Eestist minema.
Ettevõtte käive on iga aastaga peamiselt automatiseerimise arvelt tõusnud, aga töötajate arv mitte. Ka lähimate aastate jooksul ei ole töötajate arvu suurenemist kindlasti oodata.