Samuti tunnevad nad madalamat pinget töö- ja pereelu kokku sobitades. Peret pidas tööst tähtsamaks 74% vastanutest, töö tähtsust tõi esile vaid 8% vastanutest.
Tallinna Ülikooli organisatsioonikäitumise eriala magistritöö raames korraldati uuring, selgitamaks töö ja pere vahelisi konflikte. Küsitluses osales 239 vastajat, kellel kõigil oli kehtiv töösuhe. Uurimistulemuste kohaselt konflikti tunnetamine naiste ja meeste hulgas oluliselt ei erinenud, seega tegelevad perega nii mehed kui ka naised ning töö ja pere konflikt pole vaid naiste probleem. Konflikti ilmnemist ei mõjuta töötaja amet.
Huvitav on asjaolu, et abikaasa toetus oli töö ja pere üldise konfliktiga tunduvalt tugevamalt seotud kui juhi ja kolleegide toetus. Kui naiste puhul oli abikaasa toetus tugevalt seotud tööga rahuloluga, siis meeste puhul oluline seos puudus. Samas oli abikaasa toetus nii naiste kui ka meeste puhul tugevalt seotud suurema heaolu tunnetamisega.
Laste vanuse seost töö ja pere konfliktiga vaadeldes ilmnes, et kõige suuremat pinget töö- ja pereelu kokku sobitades tundsid lasteta naised ning kõige madalamat pinget eelkooliealiste laste emad. Isad tunnetasid lapse vanuse kasvades üha suuremat ajanappust. Ilmselt hakkavad isad tunnetama oma rolli tähtsust just suuremate, kooliealiste lastega tegelemisel.
Tööandja peaks väärtustama ka töötaja teist, perega seotud rolli ja võimaluste piires töötajat selle rolli täitmisel toetama. Näiteks rohkem kui palgatõusu võib töötaja väärtustada võimalust lahkuda töölt natuke varem, et lapsele lasteaeda järele jõuda, tuua last koolist või viia ta huvialaringi.
Autor: Urve Tamme