Täna laiuvad Anija vallas, pealinnast pooletunnise autosõidu kaugusel, romantilise kõlaga Kaunismaal kümned elamukrundid. Kohale on veetud elekter ja autoteed ning pea igalt krundilt voolab läbi oja või asub selle serval väike järv. Kruntide esialgse arhitektuurse kontseptsiooni autoriteks olid kolm tuntud arhitekti: Leonhard Lapin, Emil Urbel ja Toomas Rein.
Maastikku kujundada aidanud arhitekt Leonhard Lapin nimetab neid tänapäevasteks näidistaludeks: "Idee oli, et igaüks saab seal pidada sellist talu nagu tahab, võib hobuseid kasvatada või niisama metsa nautida. Tegime mitmesuguseid projekte, nii majapidamishoonetega kui ka abimajadeta variante. Need krundid on teadlikult planeeritud väga suured, et kõigeks oleks ruumi."
Lapini sõnul rõhuti eelkõige nüüdisaegsele arhitektuurile ning ökoloogilisusele. "Tegin näiteks palkmaja, aga kaasaegse arhitektuurikeelega, nii et ta ei ole 19. sajandist pärit, vaid on kohe näha, et tegu on 21. sajandi hoonega. Selline lähenemine on Eestis ainulaadne, kuna tavaliselt, kui märksõnad on "öko" ja "palk", pöördutakse kohe kitši ja kommertsi poole. Valisin siia endaga koos tööle arhitektid, kes oskavad tänapäevases keeles asju lahendada, kõik kogenud tegijad.
Selline looduslähedane maastikuarhitektuur hakkab moodi minema näiteks Šveitsis ja Soomeski veidi, aga Eestis on see uus. Meil vastandatakse veel kohalikest materjalidest maju ning klaas-ja-betoon-lahendusi, kuid neid on võimalik sünteesida. Suured klaaspinnad võivad olla seotud puidu ja maakiviga, mitte ilmtingimata betooni ja metalliga. Lisaks tavapärasele krundiarendusele ja metsale on Kaunismaal ehitatud juurde ka künkaid ja vett ning see inspireerib ökoloogiliselt looma nüüdisaegselt nii hooneid kui ka kogu kompleksi," selgitab Lapin.
"Planeering anti meile alguses ette ning seal olid väga stereotüüpsed lahendused, kuid me läksime autorite juurde ja rääkisime läbi ning nad tulid meie ideedega kaasa. Nad said aru, et 21. sajandil ei ole mõtet ehitada maju, mis meenutavad sada aastat vanu hooneid. Metsas võib elada ka rantjee, kes loeb seal näiteks raamatuid või tegeleb kunstiga või peab hoopis kolme hobust. Eestis on kultuurikiht õhuke, kuid mujal maailmas on selline stiil levinud," kirjeldab arhitekt oma mõtteid.
Maastikukujunduse ning voolava veega järved planeeris Kaunismaale projekteerimisbüroo Maa ja Vesi. Firma juhi Tõnu Murga hinnangul õnnestus projekt neil hästi, kuigi sellist tööd tehti esimest korda. "Oleme varem küll järvi ning veehoidlaid korrastanud, kuid see siin oli omanäoline tellimus. Seni on kunstjärvekesi planeeritud vahel golfiväljakutele, kuna seal on kastmisvett murule vaja, aga erakruntidele pole sellist ideed siinkandis varem rakendatud. Tellijal oli krundiga hea vaist, kuna alguses muretsesime isegi meie, et vett ei pruugi jätkuda, nii konsulteeriski tellija hüdrobioloogidega. Eelmine ülikuiv suvi näitas, et spetsialistidel oli õigus - vett on küll ja küll, veetase langes minimaalselt. Hea oli ka see, et planeeritu tehti ära, tellija ei löönud käega ja ei piirdunud vaid kruntideks jagamisega, mis on tihti kinnisvaraarenduse kogu tegevus," on Murga tehtuga rahul.
"Järvede planeerimine ei ole alati lihtne, arvestama peab, et künkad ei piiraks ühegi krundi vaadet, samuti ei tohiks ükski järv jääda künka taha. Tuleb saavutada parim visuaalne pilt kogu piirkonnast," rõhutab Murga, miks on hea arendada maastikku kogu piirkonnas, mitte omanike poolt igal krundil eraldi.
Kaunismaa väiksemad krundid on kaks hektarit: nii suured, et majad on üksteisest kaugel, kuid siiski mitte nii kaugel, et naabrite olemasolu sootuks ununeks. Arendaja Märt Keskküla hinnangul ei sobi see piirkond neile, kes üheksast viieni tööl käivad, sest kui vara tööle minna ning pimedas naasta, jääb elanikul nautimata piirkonna peamine väärtus - looduse ilu ja rahu.