Uues riigihangete seaduses peidus segaduste võimalus

Nimelt lubab seadusemuudatus riigihanke korraldamata jätta, kui ostja sõlmib lepingu 100protsendiliselt talle endale kuuluva äriühinguga, kirjutas Äripäev.

Advokaadibüroo Sorainen Law Offices vandeadvokaat Carri Ginter on seisukohal, et sätte sõnastus on ebaõnnestunud. Tema sõnul pärineb säte Euroopa Kohtu väljaarendatud nn in-house-erandist. Euroopa Kohus on oma lahendites andnud mõista, et täpne osaluse suurus ei ole sellele erandile tuginemiseks määrav. "Kui ostja asub tõepoolest nüüd sõlmima lepinguid ilma riigihangeteta isikutega, kes ei vasta Euroopa Kohtu väljatöötatud in-house-erandi tingimustele, võib sellest tulla parasjagu pahandust. Asi on selles, et ostjad ei pruugi teadlikud olla (või võivad ka teadlikult ignoreerida) Euroopa õigust. See viib ebaseaduslike ostudeni, millest kõik ei pruugi päevavalgele tulla," kommenteeris Ginter.

Tema sõnul on võimalikud pakkujate kahjunõuded ostjate või riigi vastu. "Kui lahendust ei leita, võib siit tulla ka järjekorde kohtuasi Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel." Küll uskus Ginter, et riigihangete ameti järelevalve ostjate üle aitab probleemile lahenduse leida.

Riigihangete ameti peadirektor Ülo Sarv märkis, et eks iga seaduse rakendamine tekita probleeme. "Kui linnale kuulub näiteks heakorrastusfirma, siis miks peaks linn teenust turult ostma, kui ta võib firmat otse rahastada," tõi ta näite seadusesätte mõttest, lisades, et erandit saab rakendada ikkagi ainult otseselt ostjale kuuluva ettevõtte suhtes.

Küsisin ka rahandusministeeriumist, kas võib juhtuda, et uue seaduse kehtima hakkamise järel võivad erafirmade ees eelisseisundisse sattuda riigi- ja munitsipaalomanduses olevad ettevõtted. Vastusest selgus, et teoreetiliselt on see võimalik, kuid iga konkreetset juhtumit tuleb ikkagi eraldi vaadata.