Ashtanga-jooga - joogatrennidest tõhusaim

Joogaga tegelejatel on asjassepühendamatute silmis ümber kummaline aura, mistõttu teade "Ma käin joogatrennis!" võib tekitada ütleja suhtes segaseid suhtumisi.

Ühed peavad sind imeinimeseks, kes viitsib oma vaba aega raisata segase mantralausumise ja mõtisklemise peale, teistele võrdub jooga kondiväänamise ja jalgade kaela teha panemisega.

Ashtanga-joogal pole suuremat pistmist ei ühe ega teisega. Loomulikult kuulub trenni juurde endasse süvenemine, kuid see pole ainutähtis. Erinevalt teistest joogastiilidest, mis keskenduvad pigem meditatiivsele poolele, on ashtanga-jooga suunatud füüsilistele harjutustele, minemata seejuures vähemalt esimese taseme trennis üle saavutatavuse piiri.

Treeneri abi on oluline, tema on inimene, kes sind kõrvalt näeb ning oskab vigadele tähelepanu juhtida. Ise ei tarvitse vigu märgata, sest seestpoolt tundub võetud poos hoopis teistsugune, kui see väljast paistab.

"Ashtanga-jooga on hästi mitmekülgne trenn," ütleb Hakman. "See arendab nii painduvust, lihasvastupidavust kui ka tasakaalu, lisaks aitab ka meelel rahuneda."

Kui on saavutatud selline vorm, kui liigutuste täpsus tuleb automaatselt õigesti, siis on aega mõelda ka sellele, mis kehas üldisemalt juhtub.

Ashtanga-joogas on oluline roll hingamisel. Optimaalne hingamissagedus aitab keskenduda ning sooritada harjutusi õigesti. Joogaharrastaja hapnikutarbimise võime paraneb ning ta õpib täisväärtuslikult hingama ka väljaspool trenni.

Samamoodi nagu liigutuste süsteem, saadakse ka õige hingamine selgeks püsiva treenimise käigus. Esimestel kordadel pole imestada, kui harjutaja sügavate hingetõmmete asemel hoopis hingeldama hakkab.

Peamine terviserisk, mille puhul ashtanga-joogaga tegeleda ei soovitata, on kõrge vererõhk, kuna trenni ülesehitus näeb ette asendeid, kus ollakse pea alaspidi ning pingutus on kõrge vererõhuga osaleja jaoks liiga suur.

Hatha-jooga on pehme joogastiil, kus ei kasutata keerukaid ning eriettevalmistust nõudvaid poose. Tähtis märksõna on lõdvestumine. Kehalistele harjutustele ning venitustele järgneb meditatsiooniosa. Tunni eesmärk on sisemise selguse suurendamine ning emotsioonide tasakaalustamine. Sobib kõigile.

Kundalini jooga on igapäevane joogavorm, mis ei nõua millestki loobumist ega askeetlust. Tundi alustatakse hingamisharjutusega, et lülitada end välja igapäevastest mittevajalikest ja häirivatest mõtetest. Järgneb harjutusteosa. Keskendumiseks kasutatakse mantraid ning tund lõpeb meditatsiooniga.

Sivananda jooga rajaneb viiel põhisuunal: lõdvestus, hingamine, asendid, õige toitumine ja positiivne mõtlemine. Lihtsustatud hatha jooga vormina kasutatakse siin vaid kahtteistkümmet põhilist joogaasendit. Tasakaalustatud harjutused treenivad kogu keha.

Häälejooga lihtsate ning pehmete joogaliigutustega treeningus on olulisel kohal hääle kasutamine ning hingamisharjutused. Trennis osalemine aitab tugevdada häält, vabastab kuhjunud füüsilistest ja emotsionaalsetest pingetest ning annab suhtlemis- ja väljendumisjulgust. Eriti soovitatav neile, kellele hääl on igapäevane töövahend ja kellel on probleeme eneseväljenduse, enesevalitsemise, hüperaktiivsuse ja keskendumisega.