Ashtanga-jooga - joogatrennidest tõhusaim

Joogaga tegelejatel on asjassepühendamatute silmis ümber kummaline aura, mistõttu teade "Ma käin joogatrennis!" võib tekitada ütleja suhtes segaseid suhtumisi.

Ühed peavad sind imeinimeseks, kes viitsib oma vaba aega raisata segase mantralausumise ja mõtisklemise peale, teistele võrdub jooga kondiväänamise ja jalgade kaela teha panemisega.

Ashtanga-joogal pole suuremat pistmist ei ühe ega teisega. Loomulikult kuulub trenni juurde endasse süvenemine, kuid see pole ainutähtis. Erinevalt teistest joogastiilidest, mis keskenduvad pigem meditatiivsele poolele, on ashtanga-jooga suunatud füüsilistele harjutustele, minemata seejuures vähemalt esimese taseme trennis üle saavutatavuse piiri.

Ashtanga-jooga trenn spordiklubis Fittest Body & Mind läheb kiirelt käima. Põlevate küünaldega kaunistatud saalis antakse tunni algul paljasjalgsetele osalejatele pisut aega sisseelamiseks, siis hakkavad harjutusteseeriad pihta. Treeneri ülesanne on õiged poosid ette näidata ning silm peal hoida, kas kõik ka õigesti aru said. Harjutused koosnevad mitmest osast ning nende järjekord kipub segi minema.

Siin on palju asju, millele korraga peaks tähelepanu pöörama: õige sooritus, kehahoiak ja hingamine, lisanipid ja pisidetailid. Asendeid vahetatakse kiirelt, mis nõuab arvestatavat pingutust. Kogenenumad juba teavad, mis järgmisena tuleb ning jätkavad liikumist süvenenud ilmel. Mina satun veidi segadusse, kui treener järsku võimlemise katki jätab ning ootab, et osalejad ise edasi teeksid.

Esimese trenniga ashtanga-joogast veel õiget aimu ei saa, kuna suurem osa ajast kulub sellele, et üldse teistega sammu pidada ning kõik vajalikud poosid järjest läbi teha.

Põhiasendite ja liigutuste järjekord on igas tunnis sama. Omandatakse kindel harjutuste süsteem, mida võib hiljem teha ka kodus. Iga trenn algab soojenduse ning päikesetervituspoosidega ning võetakse lõpus kokku lõdvestusega. Paika on pandud nii soorituste soovitatav arv kui ka miinimumarv hingamisi iga poosi jaoks.

Treener Terje Hakman arvab, et joogaliigutuste maailmas orienteeruma hakkamine võtab aega vähemalt paar kuud. Alles siis tekib teadlikkus, mida joogatrenn tegelikult kujutab ning mismoodi peab harjutusi tegema, et neist maksimaalselt kasu oleks.

Ashtanga-joogas on välja töötatud kokku kuus liigutuste seeriat, tavatrennides piirdutakse neist kahe esimesega, edasine on mõeldud juba joogagurudele.

"Kui regulaarselt kohal käia ning harjutada, arened sa päris jõudsalt edasi ning õige vorm tuleb suhteliselt kiiresti," julgustab Hakman jätkama. See kehtib samavõrd nii painduvuse kui ka keskendumisoskuse kohta. Nagu igal spordialal, on siingi vaja kogemust, et enda reaktsioone tunnetama õppida.

Algajatelt midagi üleinimlikku ei nõuta. Kui tunnen jalgades ületamatut venitusetunnet ning otsustan jätkata painutamist kõverate jalgadega, ütleb treener, et see polegi patt ja kõike võib teha vastavalt oma suutlikkusele.

Treeneri abi on oluline, tema on inimene, kes sind kõrvalt näeb ning oskab vigadele tähelepanu juhtida. Ise ei tarvitse vigu märgata, sest seestpoolt tundub võetud poos hoopis teistsugune, kui see väljast paistab.

"Ashtanga-jooga on hästi mitmekülgne trenn," ütleb Hakman. "See arendab nii painduvust, lihasvastupidavust kui ka tasakaalu, lisaks aitab ka meelel rahuneda."

Kui on saavutatud selline vorm, kui liigutuste täpsus tuleb automaatselt õigesti, siis on aega mõelda ka sellele, mis kehas üldisemalt juhtub.

Ashtanga-joogas on oluline roll hingamisel. Optimaalne hingamissagedus aitab keskenduda ning sooritada harjutusi õigesti. Joogaharrastaja hapnikutarbimise võime paraneb ning ta õpib täisväärtuslikult hingama ka väljaspool trenni.

Samamoodi nagu liigutuste süsteem, saadakse ka õige hingamine selgeks püsiva treenimise käigus. Esimestel kordadel pole imestada, kui harjutaja sügavate hingetõmmete asemel hoopis hingeldama hakkab.

Peamine terviserisk, mille puhul ashtanga-joogaga tegeleda ei soovitata, on kõrge vererõhk, kuna trenni ülesehitus näeb ette asendeid, kus ollakse pea alaspidi ning pingutus on kõrge vererõhuga osaleja jaoks liiga suur.

Hatha-jooga on pehme joogastiil, kus ei kasutata keerukaid ning eriettevalmistust nõudvaid poose. Tähtis märksõna on lõdvestumine. Kehalistele harjutustele ning venitustele järgneb meditatsiooniosa. Tunni eesmärk on sisemise selguse suurendamine ning emotsioonide tasakaalustamine. Sobib kõigile.

Kundalini jooga on igapäevane joogavorm, mis ei nõua millestki loobumist ega askeetlust. Tundi alustatakse hingamisharjutusega, et lülitada end välja igapäevastest mittevajalikest ja häirivatest mõtetest. Järgneb harjutusteosa. Keskendumiseks kasutatakse mantraid ning tund lõpeb meditatsiooniga.

Sivananda jooga rajaneb viiel põhisuunal: lõdvestus, hingamine, asendid, õige toitumine ja positiivne mõtlemine. Lihtsustatud hatha jooga vormina kasutatakse siin vaid kahtteistkümmet põhilist joogaasendit. Tasakaalustatud harjutused treenivad kogu keha.

Häälejooga lihtsate ning pehmete joogaliigutustega treeningus on olulisel kohal hääle kasutamine ning hingamisharjutused. Trennis osalemine aitab tugevdada häält, vabastab kuhjunud füüsilistest ja emotsionaalsetest pingetest ning annab suhtlemis- ja väljendumisjulgust. Eriti soovitatav neile, kellele hääl on igapäevane töövahend ja kellel on probleeme eneseväljenduse, enesevalitsemise, hüperaktiivsuse ja keskendumisega.