USA kasvav kaubanduspuudujääk viis dollari
reedel enam kui kahe aasta madalaimale tasemele. Eesti Panga kursi järgi maksis
Ühendriikide valuuta 11,57 krooni ja analüütikute meelest võib valuuta veelgi
odavneda.
"Dollari nõrkuse peamine põhjus on, et kõrged intressimäärad on hakanud avaldama negatiivset mõju USA majandusarengule, kuid samal ajal puuduvad märgid inflatsiooni kontrolli alla saamisest," selgitab SEB Ühispanga raha- ja kapitaliturgude osakonnajuhataja Ott Jalakas Äripäevale. Tema arvamuse kohaselt võivad esialgu eelkõige kinnisvarasektorist lähtuvad ohud üle kanduda ka mujale ning pärssida USA majanduskasvu. "See paneb föderaalreservi olukorda, kus majanduse stimuleerimiseks ei saa lähikuudel ilmselt intressimäära langetada."
Jalaka väitel peaksid kõrged intressimäärad küll dollarit toetama, kuid nendest lähtuvad ohud kogu majanduskasvule teevad ettevaatlikuks. "Kõik see on muutnud turu dollari suhtes negatiivseks ning kasutatakse kõikvõimalikke ettekäändeid, et seda müüa," kommenteerib ta.
Reedel andis dollari langusele hoogu juurde Rahvusvahelise Valuutafondi tegevdirektor Rodrigo de Rato, kes teatas, et dollaril on veelgi langemisruumi, vahendas uudisteagentuur Bloomberg. USA kaubanduspuudujääk kasvas veebruaris 60 miljardit dollarit. Ülekantuna kulutas keskmine ameeriklane seega iga päev ostudele 83,5 krooni laenuraha.
Seejuures tugevneb euro dollari vastu erakordselt kiiresti, kuna spekuleeritakse, et Euroopa laenuintressid kasvavad nobedamalt kui USAs. Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet teatas möödunud neljapäeval pärast baasintressimäära muutmata jätmist, et rahapoliitika on endiselt soodne. Lisaks arvavad mitmed analüütikud, et Euroopa tugevnev majandus tõmbab ligi rohkem investeeringuid.