Nokia uus nutifon N95 üllatab kergusega

Nokia N95 proovides oli esimene üllatus telefoni talumatu kergus. Millegi pärast kujutasin ette, et telefon, milles on GPS, WiFi, HSDPA ja viie megapiksline kaamera, kaalub sama palju kui näiteks vana Nokia 5110. Sugugi mitte, N95 on kerge ja käes mugav.

Järgmisena jäid silma suur ja terav ekraan ning tõsiasi, et see paikneb liugklapil. Klappi saab liigutada üles, et paljastada numbrilaud, ning alla, et leida meediapleieri juhtnupud.

Lahendus on meeldiv, kuid liugklapp liigub liiga kergelt ning kipub taskus suvalisse asendisse minema. Samuti tundub, et see on üsna õrn ning nagiseb natukene. Katseajal jäi klapp siiski täiesti terveks.

Proovisin telefoniga pildistada ja avastasin, et pildikvaliteet on parem kui näiteks Nokia N93 mudelil, millel on 3,2megapiksline kaamera ja kolmekordne optiline suurendus.

Vahe ei tulnud siiski megapikslitest ja optilisest suurendusest - näib, et edasiminek on toimunud sensori kvaliteedis. Kui pildistada on N95ga võimalik, siis filmimiseks kõlbab see vaid hädapärast. Stabilisaatoriga või ilma, pilt on ujuv ning viivitustega. Telefoni kohta pole aga kvaliteet kuigi halb.

GPSi algkäivitus võtab palju aega, kuid kaasas oleva tarkvaraga on see pärast käivitumist väga kasulik. Astudes esimest korda sellega majast välja, otsisin WiFi-ala, lasin telefonil laadida Tallinna kaardi ning planeerisin tarkvara abil marsruudi koju.

Tasub ka arvestada, et kaarte tõmmatakse alla internetist. Kui soovite navigeerida mobiilset andmesidet kasutades, võite seega arvestada üsna kopsaka arvega.

Mõistlikum on leida WiFi ja seal sisse logituna marsruut ära planeerida.

Kõigel heal on aga oma hind. Telefoni aku ei pea nimelt kuigi kaua vastu. Kõiki imesid kasutades saab see päevaga tühjaks, nii et akut tuleb igal ööl laadida. Kui kogu aeg muusikat kuulata, siis isegi sagedamini. Samas - kui inimene saab niisuguse telefoni eest 12 000 krooni maksta, jaksab ta endale ka paar tagavaraakut muretseda.