Mina ei usu imedieete või seadmeid, mille soovitajad lubavad: "Sa ei pea oma elus mitte midagi muutma, aga kaotad mida iganes süües ja mitte midagi tehes üleliigsed 50 kg."
Küll usun ja olen kogenud, et mõõdukas liikumine ning tasakaalus menüü suudavad imesid teha. Ma ei pea siinkohal silmas mitte ainult kaalulangetamist, vaid selle eluviisi mõju inimesele üldse. Terve inimene tähendab lisaks korrektsele ja tervislikule kaalule-väljanägemisele, vastupidavale immuunsüsteemile ka head tuju ning tahet olla, teha ja saavutada. Ja seda järjepidevalt.
Võti peitub selles, kuidas endale meelepärane tegevus leida. Jooks ei ole parem kui kepikõnd, või suusatamine kuidagimoodi kihvtim kui ujumine. Trennis võiks küll raske olla, kuid vastu tahtmist midagi harrastada ei tooda head tuju ega lae positiivselt, pigem mõjub vastupidi.
Liikumine ei ole lihtsalt sport, vaid suhtumine ellu ning iseendast hoolimine. Avastasin enda jaoks pikamaajooksu. See esimestel kuudel monotoonse ja nürina tunduv tegevus on tegelikult suurepärane teraapia, mis toimib eriti hästi kiirel ja pingelisel perioodil, aitab mõtteid puhastada ning toonust hoida. Saab kõike ise teha ja kontrollida, sundi ei ole, areng ja saavutused tekivad kihust veel üks kilomeeter lipata.
Kui trennis on raske ning tahad alla anda, aga suudad siiski lõpuni vastu pidada, kandub see üle ka mujale ellu. Takistused tööl ei ole enam midagi, mille eest põgeneda, vaid millel sarvist haarata. Probleemid ei kasva enam üle pea ning olek püsib värske ka pikal tööpäeval. Kui keha on pingele vastupidav, kestab ka vaim. Pärast pooleteisetunnist sörgiringi on aga tuju nagu värskelt ärganuna ning jõudlus taas olemas.
Inimese keha ja organism on keerukas mootor, mis vajab hoolikat kasutamist ja hooldust, et hästi töötada. Kui keha kasina küttega toita - vähe liikumist, rämpstoit, lühike uneaeg jne - läheb mootor pigem rikki, kui aitab heale sooritusele. Parima tulemuse annab ta aga siis, kui teda parimalt kohelda.