Audit aitab piraatlust vältida

Kui ettevõtja tunneb, et midagi on valesti ettevõtte arvutipargis, siis võiks Eesti Äritarkvara Liidu koordinaatori Mai-Liis Palginõmme arvates alustada tarkvaraauditist. "Pärast tarkvaraauditit saab täieliku ülevaate sellest, mis ettevõtte tarkvarapargis toimub ning ka soovitusi, mida tuleks juurde osta," selgitas ta.

Infomelton OÜ juhataja Silver Rits rääkis, et nende ettevõttele tegi tarkvaraauditi ettepaneku IT-partner. Ise nad tema arvates poleks osanud selle peale tulla ja eesmärgiks oli saada ülevaade olukorrast ning määrata litsentside ostuvajadused. "Litsentsiküsimus oligi määrav. Täpne ülevaade litsentside ja tarkvara omavahelisest kokkusobivusest puudus," selgitas ta.

Ritsi arvates oli auditist saadava ülevaate väärtus tasakaalus selle maksumusega. "Pigem tekitas audit kõvasti kulu sellega, et pidime muretsema hulga uusi litsentse, mida meil enne ei olnud. Teisalt, auditiga saime unerahu ja nüüd teame, et meie tarkvara on ametlik," rõhutas Rits.

Tarkvarapiraatlus on Palginõmme arvates kahe poolega probleem. Ühest küljest ei olda tingimustest teadlik või ei omata ülevaadet oma ettevõttes olemasolevatest litsentsidest ja tarkvarast. Teiselt poolt on kohata ka täielikku ükskõiksust selle suhtes, et ettevõtte arvutites on piraattarkvara.

"Originaaltarkvara eelised on tootja tugi ning garantii ja teadmine, et sellega ei kaasne mingisugust pahavara," lisas Palginõmm.

Mai-Liis Palginõmme arvates kurjustavad näpuga viibutamise kampaaniad piraatluse vastu ei aita. "Soovime oma valmivast kodulehest luua infokeskuse, mille rosin peituks infos litsentside kohta ning viidetes, kust saada abi," selgitas ta.

Litsentsitingimusi ja muud taolist tõlgitakse tavaliselt nii, et klient ei saagi neist aru. "Idee on võtta kokku kõik litsentsitingimused ning panna need inimkeeles veebi üles, samuti soovime utsitada tootjaid, et nad saadaks meile alati värskendusi," lisas ta.

Teadlikkusega kasvab ka ükskõiksus piraatluse suhtes. "Inimesed ei taju, et tarkvara on reaalne asi ning kellegi looming ja piraatlusega varastatakse," selgitas Palginõmm.

Suurettevõtetel võib olla peamiselt väikeseid litsentseerimispuudujääke halva ülevaate tõttu, kuid väikeettevõtetes võib kohata ka lauspiraatlust. Viimase põhjuseks on see, et tarkvara maksab palju.

Eesti Äritarkvara Liidul on ka plaan hakata tegelema vahendajatega: kui keegi läheb endale riistvara soetama, siis müüja võiks tunda huvi, mida klient peaks hankima, et piraatlust vältida.

Tarkvara auditeerimise vastu tunneb huvi mitmeid ettevõtteid, kuid auditini jõuavad kahjuks vähesed.

Tundub, et enamikule ettevõtte juhtidele on tarkvara legaalne kasutamine võrreldav kiiruseületamisega: kõik sõidavad veidi üle kiirusepiirangu, kuid politseinik tavaliselt rajalt maha ei võta. Mõned ületavad muidugi ka väga palju.

Kui kliendid midagi kardavad, siis ehk BSA reidi (nagu nad seda ise nimetavad). Äritarkvaraliit kui selline küll läbiotsimisi ning võetust ei teosta.

Samuti on tuntud huvi selle vastu, kas tarkvaraauditi tulemused edastatakse otse BSA-le ja politseile ja kas siis on kohe oodata ka trahvi vaatamata sellele, et kõik tarkvaraauditid on konfidentsiaalsed ega kuulu avalikustamisele kolmandatele osapooltele kliendi eelneva kirjaliku nõusolekuta.

Peamiselt tunnevad tarkvaraauditi vastu huvi reeglina erasektori keskmised ning suuremad ettevõtted.