Suitsusaun: äraproovitud ja hinnatud

Eestlane on läbi aegade olnud saunarahvas, mistõttu on ka tänapäeval paljudel meist saunatamisega hea ning eriline suhe. Sauna all peetakse üldjuhul silmas korstnaga Soome sauna, mida saab ehitada vajadusel isegi korterisse ning kütta elektriga.

Need, kellel aga ruumi isikliku hoovi näol rohkem käes, võiksid mõelda suitsusauna ehitusele. On ju suitsusaun kõige vanem Läänemere aladel tuntud ja tänini säilinud saunatüüp.

Oma nõgiste seinte, hämaruse ja lihtsate pesemistingimustega võib see küll paljusid peletada, kuid sellisena meie esivanemad sauna valmis ehitasid ning pealegi, kes seal kord juba käinud, naudib seda väga.

Järgnevalt mõned tõed, mida suitsusauna ehitust planeerides silmas pidada ning miks üldse suitsusauna ehitusele mõelda.

Asukoha valimisel on tuleohutuse seisukohalt oluline arvestada piisava kaugusega muudest hoonetest. Ideaalne asukoht oleks tiigi, järvekese või mõne muu veekogu kaldal, sest pärast head leili on mõnus ujuda ning end vees jahutada.

Leppoja Metsamaja saunaspetsialisti Tõnu Reinvaldi sõnul on keris sauna süda. Võrreldes Soome saunaga on suitsusauna keris mahult tunduvalt suurem.

Kerist ehitades tuleks kindlasti vältida rauast detailide kasutamist, kuna kuumuse käes tekkiv metalli kiirgus pole tervisele hea.

Sisemiste ahjukaarte ehituseks on Leppoja saunas abimaterjalina kasutatud puitdetaile, mis hiljem lihtsalt koos kütmisega ära põlesid.

Esimesed saunakütmised on äärmiselt olulised, kuna just siis eritub saunapalkidest suurem osa tõrva, mis kergesti tuld võtab. Seetõttu tuleb kütmist hoolikalt jälgida ning mitte üle kütta.

Elektrijuhtmeid on suitsusauna vedada ohtlik, sest temperatuur tõuseb saunas nii kõrgeks, et võib põhjustada juhtmete isolatsioonikihi sulamist.

Valgus peaks saunaruumi kumama pigem väljastpoolt ning soovitatavalt altpoolt kerise kõrgust. Kui valmistada suitsusaun palkidest, tuleks eelistada tavalist palki freesitud palgile, kuna freesimisel võib puu keskkoht paigast nihkuda, mis põhjustab palgi keerdukiskumist.

Palksaunale katust valides tasuks mõelda mätaskatusele. Peale hea väljanägemise on mätaskatus kaalult raske, mis palkhoone puhul on ainult hea, kuna soodustab palkide vajumist. Suitsusaunal peaks olema fooliumi ja kivivillaga vahelagi, et soojus välja ei kiirgaks.

Vahelagi tuleks teha lehtpuust, et tõrv saunalistele pähe ei tilguks. Soojustatud vahelae ja katuse tuulutusavad tuleks metallvõrguga sulgeda, kuna vastasel juhul võivad linnud või loomad avausest sisse pugeda ning soojustusmaterjali enda elamise sisseseadmiseks ära kasutada.

Suitsusauna põrandaks peaks olema kinnivibreeritud kruus, mille peale on ehitatud laudpõrand, betoneeritud põrand pärsib õhu liikumist.

Suitsusaunas pole mõistlik end pesta, sest vesi ja niiskus pole samuti õhu liikumisele head.

Suitsusauna kütmine kestab olenevalt sauna suurusest, välistemperatuurist ning soovitavast leiliviskamise ajast kuus kuni kaheksa tundi. Arvamus, et suitsusaun on seest silmi kipitama panevat suitsu täis, on õige kütmise puhul täiesti vale.

Kütmisel tuleks eelistada lehtpuud okaspuule, mis tagab kerisekivide puhtuse, okaspuuga kütmisel jääb kivide ümber vingu põhjustavat tõrva. Enne sauna minemist visatakse kerisele n-ö nõgileil, mis kerisel olnud nõe maha peseb, seejärel saun tuulutatakse ning leilivõtt võib alata.

Spetsialistide sõnul on igal õigel suitsusaunal oma saunavaim, kes igas saunas end isemoodi sisse on seadnud. Leppoja saunas on lausa kaks saunavaimu. Esimene neist seisab hiirvaikselt ukse kõrval pimedas nurgas ning vaatab, keda üldse sauna lasta. Teine vaim on nähtamatu, kuid tema tunneb kohe, kellel on sauna minnes peas kurjad või nurjatud mõtted, musta südametunnistusega saunalisi võib saunavaim ehmatada ja neile mitmeks päevaks nõgised jäljed peale teha.

Võrreldes tavalise, korstnaga saunaga on suitsusaunal mitu eelist. Suitsusauna leil on mõnusalt mahe ega kõrveta ebameeldivalt. Plussina võib nimetada puhast õhku, kuna suits võitleb edukalt bakterite ja mikroobidega ning takistab nende paljunemist.

Omaette väärtus on ainult suitsusaunale omane lõhn. Miinusena võib välja tuua tahmased seinad ja saunaruumi, mistõttu soovitatakse saunakülastajal istumisalus lavale ühes võtta.

Suitsusauna ehituse maksumus sõltub suuresti sellest, kui palju ise ära teha ning kui palju teha lasta.

Samuti on määravaks materjali valik. Suur hinnavahe on näiteks männi-, lepa- ja haavapalgil. Muudest materjalidest tunduvalt odavam on mätaskatus.

OÜs Palk Projekt, mis tegeleb muu hulgas ka suitsusaunade tootmisega, algavad suitsusauna hinnad 200 000 kroonist ning lõpphind sõltub suuresti tellija soovidest.

Palkmajade ehitajad arvestavad maksumust seina ruutmeetrihinna järgi, nii oleks mõistlik küsida pakkumist mitmelt tegijalt.

Fotod: Maris Ojasuu

Autor: Asko Valdmann