ETF on hunt lambanahas

Viimastel aastatel väga populaarseks kujunenud indeksaktsiad ehk börsil kaubeldavad fondid (ETF) võivad olla väikeinvestorite jaoks riskantsed.

Möödunud sajandi üheksakümnendate aastate alguses kasutusele võetud indeksifonde loetakse eriti soodsaks just väikeinvestoritele, sest nende hind on madal, nad võimaldavad osaleda finantsturgudel, mis muidu oleks väikeinvestorite jaoks raskendatud. Taolisteks on näiteks kuld, nafta ja teised metallid, aga ka eksootilised aktsiaturud, näiteks Hiina.

Indeksfondi idee on väga lihtne: kui investor soovib endale mingit turgu peegeldavat fondi, siis ei pea ta ostma mitte selle indeksi koosseisu kuuluvaid väärtpabereid (S&P 500 indeksi korral peaks ostma siis 500 ettevõtte aktsiaid), vaid piisab fondiosaku soetamisest. On ka börsil mittekaubeldavad indeksifondid (kunagi oli selline Äripäeva indeksi fond), kuid nendes fikseeritakse fondiosakute hind kord päevas, kaubeldavate fondiosakute hinnad muutuvad aga vastavalt sellele, kuidas muutub indeksi väärtus.

Kui algselt olid indeksifondide sihtgrupiks pigem väikeinvestorid, siis tegelikkus on muutnud hoopis midagi muud. Kuna fondiosakutega saab kaubelda ka päevasiseselt, nendega saab sooritada tulevikutehinguid (osta ja müüa optsioone), müüa laenatud väärtpabereid, et neid hiljem, pärast hinnalangust odavalt tagasi osta (nn lühikeseks müümine), siis tegelikult on fondiosakutega kauplemine muutunud professionaalide pärusmaaks. Investeerimispanga Barclays hinnangul, kes on USA suurim indeksifondide haldaja, annavad 80 protsenti kauplemismahust suured investorid, nagu riskifondid ja teised investeerimisfondid ning rikkad inimesed.

Märtsis kirjutas Wall Street Journal, et 27. veebruaril, kui Hiina aktsiaturg kukkus järsult, siis ajavahest ja aktiivsest kauplemisest tingitult kukkus Barclays Globali hallatav indeksifond 9,9 protsenti, aga indeks, mida see fond jälgis, oli kauplemise ajal Hiinas langenud vaid 2,1 protsenti, millele järgnes 3,1 protsenti järgmisel päeval. Ehkki indeksifonde reklaamitakse kui lihtsat võimalust kiiresti turule siseneda või sealt väljuda, võib turgude kiirel kukkumisel investor kaotada rohkem kui turg.

Ka nafta hinda jälgivate indeksaktsiate tootluse ja nafta hinna liikumise vahe võib olla investori kahjuks. Nii on ühe kiiremini kasvava börsil kaubeldava fondi, USA nafta hinnaindeks jäänud nafta hinna tõusust 15 protsendi võrra väiksemaks.

Seega võib indeksaktsiate kohta öelda, kõik pole kuld, mis hiilgab, eriti väikeaktsionäri jaoks.