Elanike hinnangul läks 2006. aastal 8% nende kulutustest tasumiseks illegaalsete kaupade või teenuste eest. Kõige levinum on teenustepakkujate nn mustalt kasutamine ehitusteenuste osas, kus ligi kolmandik ehitustöid tellinud klientidest tegi seda "mitteametlikult ehitajalt".

Mitteametlike teenuste tellimine on levinud veel autoremondi ja õmblusteenuste kasutajate hulgas. Kaupadest on illegaalse turu osakaal suurem arvutitarkvara ning video, DVD-de ja CD-de ostmisel.

Eesti Konjunktuuriinstituudi Majandusuuringute sektori juhataja Evelin Ahermaa sõnul näitavad uuringud, et 2006. aastal vähenes nii alkoholi kui sigarettide illegaalne kaubandus ja tarbimine. Illegaalset alkoholi ostis 2006. aastal 5% alkoholi tarbijatest ning salaalkohol moodustas 15-20% viina siseturust. See tähendab, et müüdi ca 2 miljonit liitrit salaalkoholi, mille käive oli ligikaudu 130 miljonit krooni. Illegaalseid sigarette ostis 2006. aastal 32% suitsetajatest ning salasigaretid moodustasid 20-25% sigaretiturust. See tähendab, et müüdi ca 610 miljonit salasigaretti ning käive oli ligikaudu 270 miljonit krooni. Alkoholi ja sigarettide illegaalse kaubanduse tõttu jäi riigil hinnanguliselt saamata 522 miljonit krooni aktsiisi ja käibemaksu.

Maksu- ja Tolliameti tollikontrolli osakonna juhataja Urmas Järg ütles, et alkoholi ja sigarettide (aga ka kütuse osas) näitavad ka Maksu- ja Tolliameti hinnangud illegaalse kaubanduse osakaalu vähenemist 2006. aastal. "Sellele on mõju avaldanud kange alkoholi maksumärgi rakendamine, uute tehniliste lahenduste kasutuselevõtmine, samuti muu järelevalveline tegevus aktsiiside valdkonnas. Kindlasti ka elanikkonna teadlikkuse kasv," ütles Urmas Järg.

Ümbrikupalka sai Evelin Ahermaa sõnul 2006. aastal 11% töötajatest (2005. a 12%) ning peamiselt ehitussektoris. Hinnanguliselt jäi ümbrikupalkade tõttu riigieelarvesse laekumata 2,2 miljardit krooni sotsiaalmaksu ja füüsilise isiku tulumaksu.

Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe ütles, et hea meel on selle üle, et illegaalse palga osakaal tänases palga konkurentsi tingimustes ei ole suurenenud, vaid on isegi vähenenud. "Ameti analüüs näitab, et uued tööturule sisenejad saavad tasu ausalt. See on selge märk sellest, et teadlikkus maksude mittetasumise ohtudest on tööjõuturule sisenejatel kõrge," ütles Veermäe. Ta lisas, et seal, kus ümbrikupalka juba saadakse, on suhtumist keerulisem muuta. Kõige suuremad probleemid on jätkuvalt ehitussektoris, kus palgasurve on väga tugev.