"Igasuguste äkiliste aktsiiside tõusuga kasvab kindlasti ahvatlus tegutseda illegaalsel turul," rääkis Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing, kelle sõnul on aktsiisi tõus vajalik. "Juba ammu oleks pidanud riik seda tegema, et viia alkoholi hind tasakaalu palgatõusuga."
Alkoholist ohtlikumaks saab aktsiisi tõus hoopis sigarettide puhul, mille hind peab 2009. aasta lõpuks tõusma 35 krooni tasemele. "Seoses Schengeni viisaruumiga liitumisega kasvavad järgmisel aastal riskid Eesti-Läti piiril, kuid meie toll on saavutanud taseme sellega võitlemiseks," ütles maksu- ja tolliameti tollikontrolli osakonna juhataja Urmas Järg.
Salanapsu ostis möödunud aastal 5 protsenti inimestest, mis on poole vähem kui aastal 2005. Salasigarettide ostjaid oli möödunud aastal 10 protsenti vähem. Vaatamata sellele müüdi aastas umbes 2 miljonit liitrit salaalkoholi ning ca 610 miljonit salasigaretti, mille käive oli kokku ligikaudu 400 miljonit krooni.
Josingul oli maksude tõstjatele pisuke etteheide. "Maksuotsuste tegemisel peab tuginema loogilistele ja põhjalikele uuringutele. Riik pole meiega aga sellel teemal kontakteerunud," tõdes ta.
Varimajanduse teise näitajana toodi reedesel pressikonverentsil välja ka ümbrikupalga osakaalu kahanemine, tõsi, vaid ühe protsendipunkti võrra, 11 protsendini. Uuringute põhjal on üle 60 protsendi ümbrikupalga saajatest sellega rahul või suhtuvad sellesse ükskõikselt. Möödunud aastal jäi musta palga tõttu riigieelarvesse laekumata 2,2 miljardit krooni krooni, mis võrreldes 2005. aastaga on 0,8 miljardit krooni rohkem.
Varimajandus ise pole ülemöödunud aastaga võrreldes vähenenud ning elanike hinnangul läks ka 2006. aastal 8% nende kulutustest tasumiseks illegaalsete kaupade või teenuste eest.