Mitterahalise sissemakse tegemiseks tuleb kinnisvara hinnata

Eesti kinnisvarahindamise praktikas ei kohta just liiga tihti seda, et juriidilise isiku mitterahalise sissemakse turuväärtuse hindamiseks tellitakse vastav eksperthinnang. Samas on äriseadustiku järgi juba alates 1. jaanuarist 2006 kohustuslik mitterahalise sissemakse ese eksperdil hinnata lasta.

On ebatõenäoline, et kinnisvara näol tehtavad mitterahalised sissemaksed oleksid niivõrd harvad, kui seda võiks eeldada igapäevase hindamispraktika alusel.

Pigem on usutav, et sellele seadusele ei ole igapäevases praktikas kuigivõrd tähelepanu pööratud ning siiani on toimitud varasemast praktikast tuleneva inertsi mõjul, lastes mitterahalise sissemakse tegemise korral audiitoril kinnisvara turuväärtust hinnata.

Äriseadustiku N 143 lõige 3 näeb ette hinnangu audiitoripoolset kontrolli, kui mitterahalise sissemakse väärtus ületab 40 000 krooni või kui kõik tehtud mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku üle poole osakapitalist.

Sellisel juhul esitab audiitor arvamuse selle kohta, kas koostatud eksperthinnang vastab äriseadustikus sätestatud nõuetele. Seega ei saa audiitor kinnisvara turuväärtust hinnata.

Eelnevat arvestades on soovitav tulevikus raamatupidamislike segaduste vältimiseks vaadata üle pärast 2006. aasta algust kinnisvaraga tehtud mitterahaliste sissemaksete hindamisprotseduuri vastavus kehtivale seadusandlusele ning vajadusel likvideerida puudused. Hinnata saab ka ajas tagasiulatuvalt.

Autor: Andres Hall