Kui Eestis alles vaieldakse põhjuste üle, miks siinne metsaomanik ei ole kuigi aktiivne oma metsa majandama, siis Lätis kehtib juba 2004. aasta suvest seadus, mille kohaselt eraomaniku metsatehingud on vabastatud tulumaksust.
Enne maksusüsteemi muutmist valitses Lätis analoogiline olukord, mis Eestis praegu - erametsadest varutava puidu kogused järjest vähenesid, metsanduses kippus varimajandus mahuliselt legaalset äri ületama ja sektorit iseloomustas saetööstuste armutu võitlus iga müüki laekuva palgikoorma pärast.
Maailma Looduse Fondi (WWF) metsanduse valdkonna esindaja Lätis Ugis Rotbergs märgib, et kolm aastat tagasi seisis Läti valitsus probleemi ees, kuidas üle saada metsasektorisse visalt juurdunud sotsialistlikust igandist, mis väljendus madalas seadusekuulekuses, arvukates rahapesujuhtumites ja erametsaomanike nõrgas organiseerituses.
"Riik pidi tõdema, et metsandusest kogumata jäänud maksude näol saab eelarve suure kaotuse osaliseks ja see omakorda kutsub esile tagasilööke majandus- ja sotsiaalsektoris," iseloomustab Rotbergs Lätis valitsenud olukorda. "Paljud eksperdid pidasidki seda kõige tõsisemaks illegaalse metsanduse põhjustatud probleemiks."
Rotbergs loetleb veel maksumuudatusele eelnenud ajal valitsenud negatiivseid mõjusid: metsandussektori halb maine nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, turu solkimine illegaalselt tegutsevate ettevõtete poolt, mis seisnes peaasjalikult majanduslikult põhjendamatu kõrge hinna pakkumises puidu eest.
"Vilets maine põhjustas kohalikus kogukonnas sotsiaalset stressi ja levitas eelarvamust, et kõik metsaga tegelevad firmad on seadust eiravad pätid," möönab Rotbergs. "Turusolkijad aga said maksudest kõrvale hiilimise abil müüa puidutooteid turuhinnast odavamalt."
2004. aastal oli valitsus sundseisus ja pidi välja tulema põhimõtteliste muudatustega. Nii otsustati sama aasta suvel kaotada esialgu testperioodiks erametsaomanike toorpuidu müügitehingutelt tulumaksu mahaarvamine. Kuigi Läti metsasektor kubiseb tänaseni probleemidest, olulisim neist musta sularaha keerutamine metsatehingutes, mille käive ulatub hinnanguliselt koguni 50 000 latini päevas, tõi maksuvabastus sektorisse siiski ka helgemaid tuuli.
Nii suurenes puidu kogus, mille ettevõtted on otse omanikult ostnud, esimese aastaga pärast maksuvabastuse sisseseadmist neli korda, 2006. aastaks juba seitse korda.
Rotbergsi hinnangul muutub üha suurenev osa erametsade puidutehingutest legaalseks, vahendajate roll väheneb ja paraneb ülevaade puidu liikumisest.
"Peamine varimetsanduse mootor Lätis on pidev teadmata päritolu sularaha juurdevool sektorisse," tõdeb Rotbergs. "Metsasektor üksi ei suuda tekitada sellist hulka sularaha, mis illegaalset metsandust toidab. Teadmata päritoluga sularaha kasutamine viib teiste illegaalsete tegevusteni - võltsitud veoselehed, illegaalsed raamatupidamisvõtted, maksude vältimine, metsa inventeerimisandmete võltsimine, omaniku õigustega manipuleerimine jne."
Rotbergs nendib, et poliitilisel tasandil ei tajuta Lätis illegaalset metsandust prioriteetse probleemina, küll aga on selle teadvustanud metsandusorganisatsioonid.
"Tänaseks on uus seadus puidutehingute üle arvepidamiseks vastu võetud ja maksuamet on senisest tõsisemalt hakanud metsaettevõtteid auditeerima," räägib ta.
Lähitulevikus peab Rotbergs vajalikuks riikliku vastutustundliku puiduhankepoliitika väljatöötamist ja elluviimist.