Viimase kümne aasta jooksul pole kunagi
olnud aasta esimese nelja kuu jooksul nii palju liiklusõnnetusi kui tänavu. Ka
liikluses hukkunute arv on tõusnud tasemele, kus see oli viimati aastal 2000.
Kõigest nelja kuuga on Eesti teedel hukkunud 52 inimest. Sama palju oli samal perioodil liiklusõnnetustes hukku-nuid aastal 2000, vahepeal see arv lausa kolmekümne kolmeni. Liiklusõnnetustes sai nelja kuuga vigastada 929, sellal kui aastal 1996 oli neid vaid 347, kirjutas Postimees.
Maanteeameti analüüsi- ja infobüroo juhataja Sirje Lilleorg lausus, et õnnetuste ja kannatanute arvu kasvu põhjuseks on liikluskultuuri puudumine. «Hästi palju on tulnud juurde autosid ja noori kogemuseta juhte. Autokoolid on puupüsti õpilasi täis, samas esimesel katsel eksamil läbi saanute arv järjest väheneb,» ütles Lilleorg.
Jõukuse kasvades ostavad eestlased järjest enam autosid ja seetõttu on paratamatult enam ka õnnetusi, kuid surmade ja üliraskete vigastuste arvu saaks siiski piirata, leidis Lilleorg.
Siseminister Jüri Pihli sõnul on inimohvrite arvu vähendamiseks vaja tegelda kahe asjaga – piirata kiiruseületamist ja turvavööta sõitmist. «Politseil on õigus peatada juhtimisõigus ja ma arvan, et kaalume juhilubade äravõtmist ka turvavööta sõidu eest,» lausus Pihl.