Eesti peab näitama selget eurotahet

Almunia ja Kallas tõdesid, et Eesti, kelle rahandus on Euroopa üks tervemaid, takerdub jätkuvalt inflatsioonikriteeriumi taha. Almunia ei jätnud toonitamata, et kriteeriumi täitmisel Eestile hinnaalandust ei tehta.

Ta võrdles Leedut ning äsja esimese eurosõela läbinud Maltat ja Küprost. Kuigi Leedu ületas inflatsioonikriteeriumi marginaalselt, oli inflatsiooni trend tõusev, mida kinnitas hilisem areng, ja seepärast Leedu rahaliitu ei pääsenud. Malta ületab riigivõla 60protsendilist kriteeriumi, kuid kuna trend on langev, siis loetakse kriteerium täidetuks.

Eestil on suhteliselt vähe võimalusi inflatsiooni ohjata. Põhiline abinõu - hoida eelarve tasakaalus - on Eestil kuhjaga täidetud. Kallase sõnul oleks üks võimalusi kaaluda rahapakkumise piiramist, et ohjeldada tarbimis- ja eluasemelaene.

Eesti valitsuse kavandatavate aktsiisitõstmiste kohta ütles rahandusvolinik, et Eestil on nende tõstmisega aega direktiivis ettenähtud tähtajani. Aga kui ta otsustab need rutem ära teha, on see valitsuse asi.

Almunia väitel oleks Eesti peamine trump see, kui ta annaks turgudele selge poliitilise signaali, et on võetud konkreetne eesmärk saada rahaliidu liikmeks, ja antaks teada, mida kavatsetakse inflatsiooni kärpimiseks ette võtta. See lisaks kindlasti Eesti usaldusväärsust ja aitaks leida poliitilist toetust rahaliitu pürgimisel, ütles ta.

2011. aastal liituvad rahaliiduga järjest Sloveenia, Malta, Küpros ning edasi Slovakkia jt riigid. See tekitab Kallase sõnul Eestile poliitilist ebamugavust ja peavoolust kõrvalejäämist.