Tehkem nii!

Kõige kuulsam koer Eestis on saksa lambakoer, teda on nähtud karmipilgulisena jooksmas nii saksa kui ka vene vallutajate ees üle meie maakamara, tema kohta räägitakse, et ta on kõige targem, isegi tema nimi on teada - Šarik, justkui noorteühenduse komissar Eestis.

Saksa lambakoer on korra, jõu ja alluma sundimise sümbol. Ka vanglate koerad on seda tõugu. Ei, mul ei ole midagi nende vastu. Lihtsalt, tahan rõhutada, et selliseid neljajalgseid sümboleid on veel, kes kannavad endast hoopis muid sõnumeid ning sümboliseerivad rohkem kohalikku mõtteviisi - eesti hagijas. Kui juba propagandaajastu on ametlikult välja kuulutatud, siis peaks selle loomaga seostama kogu eestlaste kuvandi - lõbus, seltsiv, energiline. Eesti piirivalvur võiks filmides olla sõbralik, hagija nimi võiks olla Pontu ning nelja tankisti asemel osalevad ettevõtjad firmade juhatustes oma nime all ning lähevad pärast naerdes metsa jahile, mis on meil ju üks arvestatav turismivaldkond. Olgu see siin peen vihje järgmistele "Tere tulemast Eestisse!" väljamõtlejatele.

Minu võlus käesolev väljaanne igatahes ära. Kui ma omale kunagi koera võtan, siis ilmselt eesti hagija. Nii see on ajakirju tehes, et mitte ainult toimetaja ei mõjuta sisu, vaid ka sisu toimetajat. Mul on olemas ka juba ürdiistikute muretsemise plaan ning internetis välja otsitud koht, kust omale tellida Kagoo Jumpsi jooksusaapad. Visioonist ennast mõjutada lasta on mõnus!