Boonus on kõige riskivabam erguti

Hästi läbimõeldud boonuste süsteem aitab ettevõtjal siduda töötajaid ettevõttega pikemaks ajaks. Äripäeva meelest on boonused ettevõtjaile seejuures kõige riskivabam kuldsete käeraudade liik.

Statistika näitab, et vaatamata kiirele palgatõusule ei ole ettevõtete kasumlikkus kahanenud. Ettevõtetel on jõudu rakendada ja täiustada motivatsioonisüsteeme, millega suudetaks hoida ettevõttes praegusi töötajaid. Samas võib see ka uute töötajate palkamist positiivselt mõjutada.

Võistlus tööjõu pärast on karm ja karmimaks läheb, aga muretumad võivad olla ettevõtjad, kes pakuvad töötajaile mitmesuguseid motivaatoreid, on moderniseerinud tehnoloogiat ja muutnud töökeskkonna inimeste tervisest hoolivaks - need kulud on hakanud end juba tasa teenima.

Raha on kõige lihtsamini mõõdetav ning nagu Ernst & Youngi vastutav partner Hanno Lindpere Äripäevaski (13.04.) kirjutas, ka inimestele üks olulisemaid motivaatoreid - muidugi eneseteostust võimaldava töö kõrval. Ja mitte ainult juhtidele, vaid kõigile töötajaile.

Boonussüsteemi koostades saab ette näha rahalisi preemiaid või tasusid. Võib sisse seada kuu- või kvartali preemiaid, aastapreemiaid, eraldi tulemustasu - kuidas ettevõttes parasjagu otsustatakse. Lisade maksmine sõltub töötajate isiklikust tööpanusest ning on seotud väga heade töötulemustega. Oluline on lisatasude maksmise tingimused täpselt sätestada ja nendest ka kinni pidada. Arusaamatu süsteem tekitab ettevõttes vaid paksu verd ning võib loodetud paremate tulemuste asemel kahju tuua.

Riskivabaks teeb boonuste maksmise see, et boonused on hea majanduskliima nähtus ning käivad kaasas ettevõtte heade tulemustega. Kui majanduskonjunktuur halveneb ja ettevõte kasumit ei teeni, jäävad ettevõtjal enesestmõistetavalt ära ka kulud boonustele. Muud motivatsioonitegurid ei ole nii paindlikud. Näiteks suuremas ettevõttes nõuavad lastetoad kulusid ka siis, kui majanduse tervis halveneb.

Boonussüsteem ei pea koosnema vaid rahalistest preemiatest, vaid võib hõlmata ka näiteks optsioone töötajaile. Praegu on see kallis lõbu - sisuliselt ettevõtlustulu on maksustatud palgatuluna, nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga. 23. mai Äripäevas tegid advokaadibüroo Raidla & Partnerid advokaadid hea ettepaneku: maksustada optsioonid vaid tulumaksuga. Toimetuse meelest peaks valitsus kiiremas korras seadust selliselt muutma.

See annaks ettevõtetele võrdsemad võimalused võistluses tööjõu pärast. Näiteks vaevalt suudavad paljud võistelda Hansapangaga töötajatele makstavates boonustes, samas ei saa Hansapank motiveerida töötajaid optsioonidega - aktsiad on sada protsenti rootslaste Swedbanki käes.

Autor: ÄP