Boonus on kõige riskivabam erguti

Raha on kõige lihtsamini mõõdetav ning nagu Ernst & Youngi vastutav partner Hanno Lindpere Äripäevaski (13.04.) kirjutas, ka inimestele üks olulisemaid motivaatoreid - muidugi eneseteostust võimaldava töö kõrval. Ja mitte ainult juhtidele, vaid kõigile töötajaile.

Boonussüsteemi koostades saab ette näha rahalisi preemiaid või tasusid. Võib sisse seada kuu- või kvartali preemiaid, aastapreemiaid, eraldi tulemustasu - kuidas ettevõttes parasjagu otsustatakse. Lisade maksmine sõltub töötajate isiklikust tööpanusest ning on seotud väga heade töötulemustega. Oluline on lisatasude maksmise tingimused täpselt sätestada ja nendest ka kinni pidada. Arusaamatu süsteem tekitab ettevõttes vaid paksu verd ning võib loodetud paremate tulemuste asemel kahju tuua.

Riskivabaks teeb boonuste maksmise see, et boonused on hea majanduskliima nähtus ning käivad kaasas ettevõtte heade tulemustega. Kui majanduskonjunktuur halveneb ja ettevõte kasumit ei teeni, jäävad ettevõtjal enesestmõistetavalt ära ka kulud boonustele. Muud motivatsioonitegurid ei ole nii paindlikud. Näiteks suuremas ettevõttes nõuavad lastetoad kulusid ka siis, kui majanduse tervis halveneb.

Boonussüsteem ei pea koosnema vaid rahalistest preemiatest, vaid võib hõlmata ka näiteks optsioone töötajaile. Praegu on see kallis lõbu - sisuliselt ettevõtlustulu on maksustatud palgatuluna, nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga. 23. mai Äripäevas tegid advokaadibüroo Raidla & Partnerid advokaadid hea ettepaneku: maksustada optsioonid vaid tulumaksuga. Toimetuse meelest peaks valitsus kiiremas korras seadust selliselt muutma.

See annaks ettevõtetele võrdsemad võimalused võistluses tööjõu pärast. Näiteks vaevalt suudavad paljud võistelda Hansapangaga töötajatele makstavates boonustes, samas ei saa Hansapank motiveerida töötajaid optsioonidega - aktsiad on sada protsenti rootslaste Swedbanki käes.

Autor: ÄP