Läti võim surus Seimis oma kandidaadi presidendiks

"Hakkab nüüd Läti rahvast ravima," kostab parlamendisaalis esimene irooniline kommentaar pärast tulemuste selgumist. "Parem õudne lõpp kui lõputu õudus," ütleb teine rahvasaadik.

Vaid üheksa päeva ja ühe hääletusvooruga kandidaadist presidendiks saanud Zatlersile on pööratud kõik pilgud ja kaamerad. Kaotusekibedusega võitlev vastaskandidaat Aivars Endzinš, kes on saanud 39 häält, istub vaikselt külalistele määratud toolil.

Mai viimasel päeval ei tunne ajaloolise Seimi hoonet ära välimuse, vaid selle ümber kostuva kisa tõttu.

Parlamendi ette on juba varakult kogunenud sadu meeleavaldajaid. Jekaba tänaval asuva Seimi vastaspoole on hõivanud peamiselt noored, aga ka vanemad vihased ja häälekad Zatlersi toetajad. Neist paljud on riietatud valgesse arstirüüsse ja nad kannavad kommunismivastaseid ning sotsiaal- ja arstiabi parandamist pooldavaid plakateid.

Seimi hoone külgseinte lähedal seisavad samal ajal endise konstitutsioonikohtu esimehe ja kommunisti Endzinši pooldajad. Veidi vanemad ja vaiksemad, kuid radikaalsemad. Nii on nad kaasa võtnud Zatlersit hüpiknukuna kujutava topise, mis vihjab tema tihedale soetusele võimul olevate oligarhidega. Ootamatult ilmub korraks välja Endzinš, saab kingiks sirelid ja annab kohalikule telekanalile lühikese intervjuu.

Parlamendi paksude seinte vahele väline melu ei kosta. Juba ammu, enne kell üheksa alanud istungit, on saal täis ja enam ajakirjanikke sisse ei lasta. Fraktsioonide esindajad ja ministrid peavad üksteise võidu traditsioonilisi üht või teist kandidaati pooldavaid kõnesid. Välismaalast haigutama ajav ootusärevus hoiab lätlasi pinge all. Kuigi presidendi võim Lätis on sama väike kui Eestis, võib isiksus palju muuta, nagu tõestas kaheksa aastat riiki juhtinud Vaira Vike-Freiberga.

"Tead, mis on saadikule kõige tähtsam," õpetab vaheajal nurgas muheledes Läti parlamendipoliitik. "Hääletamine. Oluline on mitte unustada ja tõmmata õige rist."

Vastupidiselt Eesti rangele ja keerulisele süsteemile peab Lätis presidendiks valituks saamiseks kandidaat koguma kõigest parlamendi lihtenamuse ehk 51 häält. Teada on, et opositsioon üksi Endzinšit ära ei vali. Ei jätku hääli. Koalitsioonil jääb neil ülegi, kuid pole üksmeelt. Juhuks kui valimiste esimene etapp läbi kukub, on juba peetud läbirääkimisi Euroopa Kohtu kohtuniku Egils Levitsiga, kes enda väitel vaid juhuse tõttu samal ajal Lätis viibib.

Kell saab üksteist ja parlamendisaali astub valimiskomisjoni esimees, kes teatab kõrvalsaalis kokkuloetud hääletamistulemused. Uueks presidendiks on valitud Zatlers. Ovatsioonid, õnnitlused, lilled.

Vastvalitud president siirdub välja rahvast tervitama, kus teda ootab külm dušš. Uksel võtavad ta vastu Endzinši toetajad, karjudes "ümbrikud, ümbrikud" ja "varas, varas", vihjates sellega Zatlersi ülestunnistusele, et ta võttis arstina patsientidelt vastu raha. Zatlers püüab neid ebaõnnestunult rahustada ja läheb siis üle tänava, kus seisavad tema juubeldavad toetajad. Uue presidendi lahkumise järel kaovad ka tema toetajad, kuid kaotusest löödud endzinšlased veel ei lahku.

"Meil pani maffia presidendi ametisse," kurdab vanem proua ja tervitab väljunud Endzinšit hüüdega "rahva president".

"Mina ei poolda kumbagi," ütleb vanem meesterahvas. Kuid president peab ju olema? "Õige. Aga presidendi peaks valima rahvas, mitte vargakari," kostab tema kaaslane.

"Eks ise oleme süüdi, et sellise Seimi valisime," võtab hiljem valitseva meeleolu kokku juhuslikult parlamendist mööduv naine.