Toompea viis Eesti kodusõtta

Kõige võrdsemate soov seadustada endale maksuvabalt ja aruandekohustuseta 30protsendiline palgalisa äratas meie uinuvas olekus kodanikuühiskonna.

Äripäev tunnustab Eesti Maksumaksjate Liidu ja MTÜ Korruptsioonivaba Eesti ning paljude arvamusliidrite võitlust avatud, läbipaistava avaliku sektori eest ja Toompeale riigikogusse valitud saadikute popsimentaliteedi vastu.

Maksumaksjate liit andis esimesena vastulöögi - oma avalduses nõudis kõigile maksumaksjaile samasuguseid reegleid ning algatas allkirjade kogumise riigikogu liikmete kuluhüvitiste uue korra vastu. Eile lõunaks oli oma allkirja andnud ligi 14 000 inimest.

Ühendus Korruptsioonivaba Eesti esines samuti jõulise avaldusega ning pani täpse diagnoosi riigikogujate kavatsusele, toimetus tsiteerib ühingu juhatuse esimeest Tarmu Tammerkit: "Kuna riigikogu liikmed kasutavad seaduseelnõuga ära oma ametipositsiooni endale isiklike hüvede hankimiseks, on riigikogu liikme staatuse eelnõu tõlgendatav poliitilise korruptsioonina."

Seni on allkirjade kogumise aktsioone korraldanud erakonnad (nt elektrijaamade erastamise vastu, Tallinna linnapea Edgar Savisaare tagasiastumise poolt). Praegu on aktiveerunud ühiskond laiemalt. Toompea poliitikute tegevuse vastu on hakanud huvi tundma ka need, kes poliitika suhtes seni ükskõiksed on olnud. Riigikogujate tembud on jutuaineks tänavail, ühistranspordis, kohvikutes ning inimeste hinnangud on viisakalt väljendudes negatiivsed.

Toompea viis Eesti sisuliselt kodusõtta ja see sõda on põhimõtteline - poliitilise korruptsiooni vastu ning avatud, läbipaistva avaliku sektori ja ühiskonna poolt. Selle tulemusena saame vastuse ka igipõlisele küsimusele, et kui võim on rahva käes, siis kelle käes see ikkagi on.

Praeguseks on kaks esimest lahingut küll kaotatud. Pärast karmi kriitikat riigikogujate plaanile kehtestada endale sisuliselt ümbrikupalk jätkasid saadikud eesotsas riigikogu esimehe Ene Ergma ja aseesimehe Kristiina Ojulandiga jonnakalt eneseõigustamist, ühtki vastuhäält Toompealt eelnõule ei tulnud.

Ojulandi sõnul on valijad andnud rahvasaadikutele volitused mis tahes otsuste langetamiseks ning see, kuidas riigikogujad oma kuluhüvitisi kasutavad, on iga inimese enda südametunnistuse küsimus...

Teine kaotus tuli eile, kui Toompeal läbis saadikute staatuse eelnõu vähimagi takistuseta esimese lugemise. Sõda jätkub.

Protesti märgiks muutsime Äripäevas kehtinud keelereegleid, mis nõudis Toompeal 101 saadikut koondava asutuse nime suure algustähega kirjutamist. Tänasest kirjutame - riigikogu.

Autor: ÄP