Taskuraha fondidesse

Esmased tagasihoidlikud summad tasub investeerida fondidesse, mis võivad anda aastas mitmekümneprotsendilist tootlust.

Oletame, et soovid alustada investeerimist väikestest summadest, näiteks 5000 kroonist. Et antud summa ka viie aasta pärast alles oleks, tuleb investeeringut hajutada. See tähendab, et kogu raha ei tohiks panna ühe ettevõtte aktsiasse, sest nii läheb risk väga suureks.

Samas, kui portfelli hajutada, ostes viie erineva firma aktsiaid, söövad teenustasud kogu kasumi, sest keskmiselt on ostu- ja müügitehingu hind 0,2 protsenti tehingusummast. Lisaks rahale kulub ka palju aega netis surfamisele ja aktsiate analüüsimisele, milleks peab samuti teadmisi olema.

Kõige riskantsem investeering on raha paigutamine arenevatele turgudele, näiteks Ida- ja Kesk-Euroopa aktsiafondidesse. Sellisel juhul kasvaks investeeritud 5000 krooni eeldatava 25protsendilise aastatootluse juures viie aastaga üle 15 000 krooni ehk üle kolme korra.

Võlakirja- ning segafondid sobivad pigem suurte summadega investeerimisel, sest risk on madal ning kasv suhteliselt kindel. Võlakirjafondide aasta tootlikkus on umbes 6-8 protsenti ning segafondide tootlikkus keskmiselt 12 protsenti. Esimesel juhul kasvaks 5000kroonine investeering viie aastaga pea poole võrra. Peale inflatsiooni ning fondikulude maha arvutamist on näha, et selline investeering ei tasu väga ära. Segafondide tootlikkus on juba pisut suurem, kasvades 12protsendilise tootlikkuse juures umbes 8000 kroonini.

Fondide valikul tuleb vaadata tulevikku, mitte valida fondi viimase viie aasta tootlikkuse järgi, sest eilsed võitjad võivad olla juba homsed kaotajad.