Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Nils Vaikla
- 7. juuni 2007 kell 22:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Taskuraha fondidesse
Esmased tagasihoidlikud summad tasub investeerida fondidesse, mis võivad anda aastas mitmekümneprotsendilist tootlust.Oletame, et soovid alustada investeerimist väikestest summadest, näiteks 5000 kroonist. Et antud summa ka viie aasta pärast alles oleks, tuleb investeeringut hajutada. See tähendab, et kogu raha ei tohiks panna ühe ettevõtte aktsiasse, sest nii läheb risk väga suureks.Samas, kui portfelli hajutada, ostes viie erineva firma aktsiaid, söövad teenustasud kogu kasumi, sest keskmiselt on ostu- ja müügitehingu hind 0,2 protsenti tehingusummast. Lisaks rahale kulub ka palju aega netis surfamisele ja aktsiate analüüsimisele, milleks peab samuti teadmisi olema.Kõige riskantsem investeering on raha paigutamine arenevatele turgudele, näiteks Ida- ja Kesk-Euroopa aktsiafondidesse. Sellisel juhul kasvaks investeeritud 5000 krooni eeldatava 25protsendilise aastatootluse juures viie aastaga üle 15 000 krooni ehk üle kolme korra.Võlakirja- ning segafondid sobivad pigem suurte summadega investeerimisel, sest risk on madal ning kasv suhteliselt kindel. Võlakirjafondide aasta tootlikkus on umbes 6-8 protsenti ning segafondide tootlikkus keskmiselt 12 protsenti. Esimesel juhul kasvaks 5000kroonine investeering viie aastaga pea poole võrra. Peale inflatsiooni ning fondikulude maha arvutamist on näha, et selline investeering ei tasu väga ära. Segafondide tootlikkus on juba pisut suurem, kasvades 12protsendilise tootlikkuse juures umbes 8000 kroonini.Fondide valikul tuleb vaadata tulevikku, mitte valida fondi viimase viie aasta tootlikkuse järgi, sest eilsed võitjad võivad olla juba homsed kaotajad.- Hetkel kuum
Olulisemad uudised
- TOP
- Merit Võigemast
- 6. mai kell 12:48
- Uudised
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 5. mai kell 3:00
- Suur lugu
- Polina Volkova
- 3. mai kell 3:00
- Uudised
- Martin Johannes Teder
- 29. aprill kell 3:00
- Suur lugu
- Marge Ugezene
- 21. aprill kell 3:00
- Suur lugu
- Stiine Reintam
- 24. aprill kell 3:00
- Uudised
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 27. aprill kell 14:00
- Saated
- Eget Velleste
- 29. aprill kell 12:07
Tarmo Toiger: IT-sektorist kostab appihüüdeid. Asi ongi tõsine Nortal muneb endiselt kuldmune
Palgaralli ITs jätkub, mis on juba tõsine oht sektori ettevõtete konkurentsivõimele, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga programmeerimise konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Palgaralli ITs jätkub, mis on juba tõsine oht sektori ettevõtete konkurentsivõimele, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga programmeerimise konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Dow ja S&P 500 võtsid hoo maha, meemiaktsiad said jõudu juurde
Esmaspäeval oli kauplemine üsna tasane, investorid ootavad inflatsiooniandmeid ja jaemüüjate tulemusi; tagasihoidlike majandustulemustega meemiaktsiad seevastu sööstsid kõrgustesse.
Esmaspäeval oli kauplemine üsna tasane, investorid ootavad inflatsiooniandmeid ja jaemüüjate tulemusi; tagasihoidlike majandustulemustega meemiaktsiad seevastu sööstsid kõrgustesse.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Eesti mõjukaim finantsjuht: need kolm õppetundi muutsid mu karjääri
Ühel mu tiimiliikmel oli kujunenud sügav depressioon ja ma olingi viimane inimene, kes teada sai, meenutab Sunly finantsjuht Lili Kirikal finantskonverentsi laval ühte valusamat hetke oma karjääris.
Ühel mu tiimiliikmel oli kujunenud sügav depressioon ja ma olingi viimane inimene, kes teada sai, meenutab Sunly finantsjuht Lili Kirikal finantskonverentsi laval ühte valusamat hetke oma karjääris.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Tartu ja Pärnu saavad kümneid miljoneid jalgrattateede ehitamiseks
Euroopa Liidu toel eraldatakse Pärnu linnale 12 miljonit eurot ja Tartu linnale pea 14 miljonit eurot jalgrattateede rajamiseks.
Euroopa Liidu toel eraldatakse Pärnu linnale 12 miljonit eurot ja Tartu linnale pea 14 miljonit eurot jalgrattateede rajamiseks.
Ettevõtjad: majandus pole kellegi asi
Kolmandat aastat kestvast majanduslangusest hoolimata ei saa majandusruum ettevõtjate hinnangul vääriliselt riigi tähelepanu. Ehkki ettevõtjad saavad ise hakkama, siis kiirem majanduskasv sünnib koostöös riigiga.
Kolmandat aastat kestvast majanduslangusest hoolimata ei saa majandusruum ettevõtjate hinnangul vääriliselt riigi tähelepanu. Ehkki ettevõtjad saavad ise hakkama, siis kiirem majanduskasv sünnib koostöös riigiga.