Jõksi sõnul on korduvalt juttu olnud, et riigikogu reguleerib selle küsimuse seadusega. "Seetõttu ootan mina seda seadust küll pikisilmi," märkis õiguskantsler, kes juhtis juba nelja aasta eest parlamendi ja avalikkuse tähelepanu sellele, et ministrid ei tohiks nimetada riigikogu liikmeid nõukogudesse, sest see on vastuolus võimude lahususe põhimõttega.
"Fraktsioonide ühine seisukoht oli, et seda tuleks reguleerida eraldi seadusega," selgitas Linde ja lisas, et kõige parem lahendus on luua eraldi õigusakt, mis annab nõukogude liikmete nimetamise õiguse näiteks riigikogu komisjonidele. Eelnõu töörühmas IRLi fraktsiooni esindav Mart Nutt mainis üleeile, et tõenäoliselt võetakse teema uuesti üles sügisel.
Õiguskantsleri büroo avaldas lootust, et see ei jää taas lubaduseks, nagu oli erakondade rahastamise kontrolli sätestamise eelnõuga, millega riigikogu ei suutnud kaheksa kuu jooksul väidetavalt ajanappuse tõttu hakkama saada.
Linde sõnul on eelnõust saanud arvestatava kaaluga meediasündmus, mille kujunemisest on osa võtnud avalikkus ja ühiskondlikud organisatsioonid ning mida on tugevalt mõjutanud ka õiguskantsleri seisukoht.
"Eelkõige mõjutas meid ikkagi tugev avalik arvamus ja sellest ei saa kuidagi üle ega ümber," avab Linde. "Me tegime sellest oma järeldused. Ja eks poliitikud peavadki sellega arvestama. See käib nii-öelda meie töötasu sisse. Kritiseerida on meid alati võimalik ja me peame sellega arvestama."
Eelnõu on täna riigikogus teisel lugemisel. Lõpphääletus on määratud neljapäevaks, 14. juuniks.
Seotud lood

Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini