Jõks: olles ametnik tuleb jääda inimeseks

"Kui ametnikku ei ründa just ajakirjandus, siis teevad seda avalikkus ja kodanikud. Kui nemad ei virise, siis teevad seda poliitikud. Ja kui lõpuks tundub olevat saabunud idüll, siis tuleb kuri õiguskantsler," kirjutas ta.

"Kui tihti oleme me kuulnud, et "juriidiliselt on kõik korrektne", aga ka juriidilise hariduseta inimene saab aru, et midagi on valesti. Siit lähtuvad järgmised küsimused. Kas ja millisel juhul võib rahva õiglustundega arvestamine või mittearvestamine omada õiguslikku tähendust? Oma pädevuse raames otsuste langetamisel ei ole ametnik vaba, ta peab arvestama põhiseadusest tulenevaid nõudeid, eelkõige põhiõiguste ja -vabaduste kaitse vajadust. Seaduse puudujääke ja lünkasid peab täiendama ametniku sisemine õiglustunne ja arusaam sellest, mis on õiglane ja hea. Liigne juriidilisus ja sõrmega paberis kinni olemine ei tohi takistada üldinimlike väärtuste tajumist. Olles ametnik tuleb jääda inimeseks," kirjutas Jõks.

Jõks tõi raamatus näite, kui joobes inimene on teel baarist koju, kui teda tema kodu läheduses peatab politseipatrull. Inimene toimetatakse väärteoprotokolli koostamiseks politseijaoskonda. Tema rikkumiseks märgitakse protokollis "kerges joobeseisundis viibimine avalikus kohas". Pärast seda palutakse inimesel jaoskonnast lahkuda ning koju minna. On vältimatu, et selleks peab inimene naasma tänavale ehk avalikku kohta, olles endiselt joobes ning viibides nüüd oma kodust oluliselt kaugemal kui hetkel, mil politsei ta tabas. Siinkohal konkreetse kaasuse üksikasjadesse süüvimata võib öelda, et kehtivate seaduste kohaselt oli politsei selline käitumine " juriidiliselt korrektne". "Kuid kas politsei poolt valitud lahendus oli selles olukorras põhiõiguste aspektist parim?" küsis Jõks.

"Ühest tendentsist veel. Tihti näeme, et õigusaktides on liigset formaalsust, bürokraatiat, inimese jooksutamist. Kui isik selle üle nuriseb, siis on ametnikul vastus valmis - aga seaduses või määruses on ju nii kirjas! On küll, kuid kes seadusi ja määrusi kirjutab? Seadusi valmistavad ette ametnikud, kes siis sellesama seaduse taha poevad. Ametnikud peaksid üht või teist reeglit kehtestades panema end inimese olukorda," kirjutas Jõks.

"Jääb vaid aimata, kui palju ühiskonnas maad võttev hoolimatus, sallimatus, küünilisus ja omakasu mõjutavad ametnike väärtushinnanguid. "Juriidiliselt on kõik korrektne " muutus sõimuväljendiks siis, kui poliitiline ja õiguslik vastutus samastati, väites, et kuni kohtus pole süüdi tunnistatud, on kõik korras. Sellise suhtumise tagajärjel on moraal õigusmeres lahustunud. Kui moraal ja õigus on lõplikult lahutatud, saabub JOKK-ajastu. Igaühel on võimalus endalt küsida, kui kaugel me sellest oleme," seisab raamatus.