Eesti Panga hinnangul peab majanduse pehme maandumine kaasa tooma investeerimisaktiivsuse vähenemise, mis omakorda saab alguse just kinnisvaraturult.
"Eesti kinnisvaraturgu hakkab üha enam iseloomustama viimase paari aasta buumile eelnenud olukord, mida tuleb pidada loomulikuks," ütles Eesti Panga finantsvahenduse osakonna finantssektori poliitika allosakonna juhataja Jaak Tõrs. Pigem vahepaelne periood oli ebaloomulik, lisas Tõrs.
Näiteks Tallinnas on Eesti Panga andmetel tänavu saadaval üle kahe korra rohkem vabu kortereid, kui oli kaks aastat tagasi. "Müügiperioodide pikenemine mõjutab eelkõige neid kinnisvaraarendajaid, kes on orienteeritud kiirele müügile," sõnas Eesti Panga asepresident Andres Sutt.
Eesti Panga hinnangul võivad raskustesse sattuda siiski vaid üksikud kinnisvaraarendajad. "Kui aga majanduskasv peaks järsult aeglustuma, kukub nõudlus kinnisvara järele oluliselt ja välistatud pole ka hinnakorrektsioon," märkis Tõrs.
Kinnisvaraekspert Hannes Kuhlbach ootab aasta lõpuks mõningast hinnalangust. "Tähtsaim müügiargument on asukoht. Kui pakkuda kortereid kohas, millest pole kuuldudki, on arendajal valida, kas lasta hinnad alla või kannatada edasi," sõnas ta.
Kuhlbach lisas, et küsimus on selles, kes enne teisi julgeb hinna langetamisest teatada. "Esimesed julged võivad sellest hoopis võita," arvas ta. Mulli lõhkemist Kuhlbach ei usu ning järsult võib tema sõnul odavneda vaid kehva asukohaga kinnisvara. "Suvi tuleb siiski rahulikum kui eelmine, saavadki maaklerid puhata," nentis ta.
Eesti Panga kvartaliprognoosi järgi ohustavad suure võlakoormusega kinnisvarasektorit enim laenuteenindamise riskid. Raskustesse võivad sattuda need arendajad, kes kiire kasvu perioodil nõudlust üle hindasid.
Kommertspangad on viimasel ajal toonitanud, et kinnisvarasektorit finantseeritakse erilise ettevaatlikkusega.
Sutt tõstis esile, et selle aasta jooksul on ettevõtjatele antud kokku 10 protsenti vähem laenu kui mullu samal ajal. Ta usub, et vähenenud on just kinnisvarasektorisse laenamine.
Eesti Panga president Andres Lipstok tundis kinnisvaraga seoses muret ka tarbimislaenude pärast, mis on sageli võetud kinnisvaratagatist kasutades. "Nüüd siis tahavad inimesed buumi ajal soetatud kinnisvara tarbimislaenude toel sisustada, aga mina soovitan enne hoolikalt mõelda, kas tõesti muud lahendust pole," rääkis Lipstok.