Hea, et pangad laenurallit ei pidurdanud

Eurole ülemineku edasilükkumine on vallandanud süüdlaste otsimise. Leiti, et süüdlased on pangad, kes on kümnetele kodusoetajatele andnud liiga madala protsendiga laenu. Viimati ühines pankadele näpuga näitajate leeriga peaministri majandusnõunik Kalev Kukk (vt eilsest Äripäevast).

Mina arvan, et praeguses olukorras tuleb eurole ülemineku viibimine Eestile pigem kasuks kui kahjuks. Juhul kui kellelgi olekski olnud võimu laenurallit pidurdada (Hansapank seda ju omal ajal üritas), oleks see olnud rumalus.

Nagu viimasel ajal on tihti juhtunud, andis ajalugu Eestile ka seekord võimaluse, mille me tänu avatud ja vähereguleeritud majandusele ka julgelt ära kasutasime.

Praegu aeglustuva laenuralli peamised mootorid olid Eesti liitumine Euroopa Liiduga ning tehnoloogiamulli lõhkemine sajandivahetusel.

Viimane mõjus laastavalt nii USA kui ka Euroopa majandusele, mistõttu hakkasid mõlema regiooni keskpangad agressiivselt intresse alandama. See päädis meie pikaajaliste laenude baasintressiks kujunenud kuue kuu Euribori langemisega 2003. aasta suvel kahe protsendini. Sellele tasemel jäi Euribor püsima tervelt kaheks aastaks. Tegemist oli aastakümnete madalaima intressitasemega Euroopas.

Samal ajal kui Euroopa majandus stagneerus, sai Eesti kutse ühineda Euroopa Liiduga, millele järgnes ka liitumine. Liitumisprotsess ja soodne majanduskliima tõid endaga kaasa välisinvesteeringud ning kindluse stabiilse tuleviku suhtes.

Nende sündmuste tagajärjel tõusid nii Eesti riigi kui ka pankade reitingud. Tänu sellele olid laenuintressid rahvusvahelisel rahaturul Eesti pankadele muutunud pea sama odavaks kui lääne suurpankadele.

Ülimadalate intresside ning kiireneva majanduskasvu tingimustes oleks olnud ülim rumalus jätta olukord kasutamata ning hakata laenuvõtmist piirama.

Tulemus oleks olnud tagasihoidlik majanduskasv ning kümnete tuhandete perede uue eluaseme lootuse lükkumine ebamäärasesse tulevikku.