Naftafirmade aktsiad kerkisid rekordtasemele

Nafta hind tõusis eile Londoni rahvusvahelisel naftabörsil esimest korda pärast möödunud aasta septembrit 72 dollarini barreli eest. Tõus sai alguse juba esmaspäeval, kui Nigeeria ühes naftajaotusjaamas töö seiskus, vahendas majandusportaal finanztreff.de. New Yorgi kaubabörsil liikus naftabarreli hind 69 dollari juures barreli eest.

Sajad külaelanikud hõivasid Lõuna-Nigeerias Chevron Corporationi naftajaama ja ajasid töötajad minema. Demonstrandid nõudsid kahjutasu nende regiooni reostanud mahavoolanud nafta eest. Jaotusjaamad on ühendatud väiksemate torudega, mis viivad töötlemismasinatest suuremate torujuhtmeteni.

Hirmu naftatarne tõrgete ees suurendasid ka Nigeeria ja Brasiilia naftajaamade töötajate plaanitud streigid. Nigeerias kuulutasid ametiühingud välja tähtajatu streigi, mis peaks algama täna. Streik korraldati protestiks riiklikult kehtestatud kõrge autokütuse hinna vastu. Brasiilias tahavad töötajad riikliku Petroleo Brasileiro (Petrobras) viieks päevaks alates 5. juulist seisata. Streigiga langeks Brasiilia naftatöötlus 95 protsenti.

Exxoni turuväärtus küündib poole triljoni dollarini

Maailma suuruselt kaheksas naftaeksportija Nigeeria on USAle väga oluline naftatarnija. Ühendriikide energiaameti andmeil oli Nigeeria Kanada ja Mehhiko järel riigi kolmas naftaeksportija - keskmiselt 1,35 miljonit barrelit päevas.

Kõrge kütusehind on puhunud viimastel päevadel tugevat tuult naftasektori aktsiate tiibadesse. Esmaspäeval sulgus AMEXi naftaindeks ajalooliselt kõrgeimal tasemel, 1438 punktil. Võrreldes möödunud aasta sama ajaga on indeks rallinud üles koguni 41 protsenti. Naftahiidude, nagu Totali, Royal Dutch Shelli ja Exxon Mobili aktsiad võtavad iga päev uusi tippe.

Hetkel maailma kõige kallima firma, Exxon Mobili turuväärtus ulatub juba 484 miljardi dollarini ning kõigest kolme protsendi kaugusel on terendamas poole triljoni dollari joon. Lisaks turuväärtusele hoiab Exxon juba aastaid maailmas esikohta kui kõige suurema kasumiga firma. Eelmisel aastal teenis naftagigant igas tunnis keskmiselt üle 4 miljoni dollari kasumit.

Analüütikud ütlesid, et Nigeeria streigiuudise peale tormasid suured fondid naftaga tulevikutehinguid tegema. See viiski hinnad üles. Analüütikud aga on skeptilised, kas demonstrandid ähvardustest kaugemale jõuavadki ja streikima asuvad. "Nigeeria ametiühingud ähvardavad streikidega kogu aeg, aga viimasel minutil ütlevad ära," märkis Chicagos asuva Alaron Trading Corporationi analüütik Phil Flynn. Ka Plattsi Ameerika energiaosakonna juht Kevin Saville oli samal arvamusel: "See on täiesti tavaline - nad ähvardavad streikidega üsna sageli."

"Streigi käivitamisest piisab, et viia naftabarreli hind 75 dollarini," lisas Flynn aga pessimistliku stsenaariumi.

Saville rõhutas, et investorid käsitlevad uudiseid veidi teise nurga alt. Negatiivse põntsu võib nafta hinnale lisada hoopis USA bensiinireservide langus.

Iseseisev energiakaupleja ja veebi National Futures.com president John Person kirjeldas olukorda: "Praegu on juunikuu nafta rafineerimistehaste tootmisvõimsus vähemalt 4 või isegi 4,5 protsenti madalam, kui see olema peaks." Madal rafineerimistase võib tekitada bensiini defitsiidi ja tõsta seeläbi nafta hinda.

Flynn viitas, et need andmed üllatasid energiakauplejaid ebameeldivalt ja pani riskikapitalifonde naftat ostma, mis viis ka naftahinnad üheksa kuu kõrgemaile tasemele.

Autor: Virge Lahe