Alates tänasest annab Novaator igapäevaselt
ülevaate teaduse ja tehnoloogia ajaloo olulisematest sündmustest käesoleval
kuupäeval.
1678 – Esimene naine, Elena Cornaro Piscopia saab filosoofiadoktori kraadi.
1905 – Frederick Wells leidis Lõuna-Aafrikast suurima seniavastatud teemandi (3106,75 karaati ehk 621,35 grammi), millele anti nimeks Cullinan. Cullinan lõigati ja lihviti kolmeks suuremaks ja paljudeks väiksemateks briljantideks.
1967 – esimene rahvusvaheline satelliittelevisiooni otseülekanne Our World. Saates astusid üles esinejad 19 riigist, nende seas ka näiteks ansambel The Beatles, kes esitas saates esimest korda laulu "All You Need Is Love". Saadet vaatas umbes 400 miljonit inimest üle maailma, mis oli tolle aja rekord.
25. juunil sündinud inimesed, kes andsid teaduse ja tehnoloogia arengusse olulise panuse
1560 – Wilhelm Fabry, saksa kirurg. Fabryt loetakse Saksamaa kirurgia rajajaks. Kirjutas 20 meditsiinialast raamatut. Tema 1641. aastal postuumselt avaldatud Observationum et Curationum Chirurgicarum Centuriae oli tolle aja parim kirurgiaalaste praktiliste näidete kogumik.
1814 – Gabriel Auguste Daubrée, prantsuse geoloog. Õpetas mitmetes Prantsusmaa ülikoolides geoloogiat ja mineraloogiat. Uuris Reini basseini geoloogilist ehitust ja tegeles metalsete maavarade tekke küsimustega. Sai tuntuks peamiselt ohtlike katsetega luua tehislikult mineraale ja kivimeid. 1861. aastal valiti ta Pariisi teaduste akadeemia liikmeks. 1880. aastal pälvis Londoni geoloogiaseltsilt Wollastoni medali.
1864 – Walther Nernst, saksa keemik. Sai tuntuks peamiselt termodünaamika alaste töödega, mille eest pälvis 1920. aastal Nobeli keemiaauhinna. Nernst oli üks kaasaegse füüsikalise keemia rajajaist. Avaldanud töid ka elektrokeemia, termodünaamika, tahkisekeemia ja fotokeemia alal. Tema loodud on Nernsti võrrand, mida kasutatakse rakumembraani elektrilise potentsiaali arvutamisel.
1894 – Hermann Oberth, saksa füüsik. Oberth on üks pioneeridest rakettide loomise alal. Tema õpilaseks oli legendaarne Wernher von Braun, kes kogus kuulsust natside V-2 raketi loojana ning ehitas hiljem rakette USA kosmoseagentuurile NASA. 1922. aastal esitas Oberth doktoridissertatsiooni Die Rakete zu den Planetenräumen (raketiga kosmosesse), mis aga lükati esialgu tagasi kui utoopia. Oberth on kommenteerinud tolleaegset Saksamaa haridussüsteemi kui autot, millel on hästi valgustavad tagatuled, kuid ettepoole on vaevalt võimalik midagi näha. Teise Maailmasõja ajal töötas natside heaks, hiljem aga koos oma endise õpilase von Brauniga NASAs. Oberth oli suur UFO-huviline ning toetas hüpoteesi, et UFOd on lennumasinad, mida juhivad intelligentsed olendid väljastpoolt Maad.