Lattelekomi müük kütab Lätis kirgi

Kahe nädala eest kiitis Läti valitsus põhimõtteliselt heaks Lattelekomi erastamise management buy out mudeliga, mille järgi omandavad praegused juhid ja töötajad nii riigile kuuluvad 51 protsenti aktsiatest kui ka TeliaSonerale kuuluvad 49 protsenti.

Loodetakse, et endise fiksside monopoli müük korrastab telekommunikatsiooniturgu, sest ettevõte hakkaks pakkuma ka mobiilsidet, mille hinnad peaksid langema kuni veerandi võrra. Telekommunikatsiooniteenused peaksid keskmiselt odavnema 10 protsenti.

Skeem aga ei eelda, et ettevõtte 3000 töötajat toovad hunnikusse 290 miljonit latti, vaid raha kaasatakse fondidest ja institutsionaalsetelt investoritelt. See on aga tavaliselt väga kallis. Nii tuleb ajalehe Biznes & Baltija arvutusel ainuüksi üheprotsendilise osaluse eest maksta 24 000 latti ehk 540 000 krooni intressi kuus.

Lattelekomi juhi Nils Melngailise sõnul on viimasel ajal mitu edukat näidet taolisest tehingust, ta toob näiteks Islandi Siminni ja Iiri Eircomi. Mõlema firma kontrollpakid on aga pärast erastamist sattunud investeerimisfirmade ja fondide käsutusse, kirjutas Biznes & Baltija. Lisaks on hulganisti näiteid, kuidas 1990ndatel töötajaile müüdud ettevõtted läksid kolmandate isikute omandusse.

Melngailise sõnul korraldatakse juba lähikuudel tehingu rahastamiseks rahvusvaheline konkurss pankadele. "Olen kindel, et sellise skeemi realiseerimine ei aita kaasa ettevõte üleminekule kolmandatesse kätesse - lihtsamalt öeldes, laenuandjad ei saa omanikuks," ütles Melngailis Biznes & Baltijale.

Transpordiminister Ainars Šlesersi sõnul peab firma juhtkond kolme kuu jooksul esitama valitsusele detailse kava, kuidas ja kust saavad nad tehinguks raha. "Valitsus peab teadma, milline pank või investeerimisettevõte annab laenu ja mis tingimustel," rahustas Šlesers, kelle sõnul ei müüdud riigi osalust TeliaSonerale, sest siis oleks tekkinud monopol.