1819 – saksa leiutaja Karl Drais patenteeris jalgratta.
1934 – esimese juhitava ja praktilise helikopteri Focke-Wulf Fw 61 esimene lend. Kokku ehitati natsi-Saksamaal kaks sellist helikopterit. Kopteri maksimumkiiruseks oli 122 km/h ning tegevusraadiuseks 230 kilomeetrit. Kopter mahutas vaid ühe inimese ning kaalus 818 kilo. Jõuallikaks oli üks BMW 120 kW mootor.
1976 – Torontos avati 553 meetri kõrgune CN Tower, mis oli tolle aja kõrgeimaks ehitiseks ning on seda vaieldavana ja sõltuvalt sellest, milliseid kriteeriume kasutada, ka praegu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
26. juunil sündinud inimesed, kes andsid teaduse ja tehnoloogia arengusse olulise panuse
1694 – Georg Brandt, rootsi keemik ja mineraloog. Avastas 1735. aastal uue keemilise elemendi, mille nimetas kurja vaimu Goblini järgi koobaltiks.
1824 – Lord Kelvin, iiri päritolu briti füüsik. Lord Kelvinit ehk William Thomsonit tuntakse peamiselt kui Kelvini temperatuuriskaala leiutajat, mida tänapäeval laialt teaduses kasutatakse (ühik on sama suur kui Celsiuse skaalal, kuid nullpunkt on madalaim võimalik temperatuur –273,15 °C). Kelvin tegeles ka elektromagnetismi ja termodünaamikaga. Üritas muuhulgas välja arvutada ka Maa vanust, mis tal küll kuigi hästi ei õnnestunud (Kelvin pakkus Maa vanuseks 20-40 miljonit aastat, tänapäevaste teadmiste kohaselt on õige number 4,55 miljardit aastat). Kelvin polnud mitte üksnes teadlane, vaid kogus kuulsust ka andeka inseneri ja leiutajana. Lord Kelviniks (samanimelise jõe järgi Glasgow lähedal Šotimaal) nimetati ta väljapaistvate saavutuste eest teaduses.
1898 – Willy Messerschmidt, saksa lennukiehitaja. Messerschmidti lennukid tegid Teise Maailmasõja ajal Saksamaa Luftwaffe kurikuulsaks. Tuntuim tema lennukeist on kahtlemata Messerschmitt Bf 109. Kokku toodeti 35 000 seda marki lennukit - rekord, mida siiani ükski teine hävituslennuk löönud ei ole. Pärast sõda oli mõned aastad vangis, vabanenuna asus aga taas oma ettevõtet juhtima. Et Saksamaal oli 1955. aastani lennukite tootmine keelatud, tegeles ta niikaua õmblusmasinate ja väikeautode valmistamisega. Pärast 1955. aastat asus aga taas oma lemmiktegevuse juurde ning konstrueeris sõjalennukeid Lääne-Saksamaa õhujõududele.