Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pankrotiavaldus tuleb õigeaegselt esitada
Kiire majandusareng ning vähenev pankrotistunud ettevõtete arv tunduvad olema korrelatsioonis. Siiski leidub suur hulk äriühinguid, mis ei suuda tihedas konkurentsis läbi lüüa ning vaevlevad üha suureneva võlakoorma all, lootes majandusliku olukorra kiirele paranemisele.
Pahatihti võib liigne ootamine tuua kaasa juhatuse liikme vastutuse äriühingule pankrotiavalduse mitteõigeaegse esitamisega tekitatud kahju osas. Ettevõtte püsiva maksejõuetuse korral on juhatus kohustatud esitama pankrotiavalduse mitte hiljem kui 20 päeva jooksul maksejõuetuse ilmnemisest.
Pankrotiavalduse hilisem esitamine võib kaasa tuua rahatrahvi või kuni aastase vangistuse. Makseraskustes oleva ettevõtte juhatuse liikme pankrotiavalduse esitamisel kannab riik teatud juhtudel ajutise pankrotimenetlusega seonduvad kulud, mis võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel tuleb kanda võlausaldajatel.
Eesti kohtutes on valdav praktika, kus pankrotiavalduse mitteõigeaegselt esitanud juhatuse liige, kes kannab vabatahtlikult pankrotimenetlusega seonduvad kulud, pääseb kriminaalvastutusest.
Kuid sellele ei saa lootma jääda. Ettevõtjad peaksid kohusetundlikumalt suhtuma olukorda, kus äriühingul on püsivad makseraskused, ning esitama vastutuse vältimiseks õigeaegselt kohtusse pankrotiavalduse.