BASF on jännis oma GMO-kartuliga

Amflora loataotlus venib ka seetõttu, et see on saanud avalikkuses negatiivse imagoga GMO sümboliks, kirjutas täna New York Times. Euroopa Komisjon lubab teatada sordi võimalikust lubamisest sel sügisel. Seni on see ettepanek ministrite hääletusel kaks korda läbi kukkunud, viimati eile. Oluline osa 27 liikmesriigi põllumajandusministritest jäid erapooletuks, poolthääli ei olnud piisavalt.

Mitu huvigruppi on sordi lubamisele täielikult vastu. "See irvitaks Euroopa Liidu seaduste üle," ütles Greenpeace'i GMO-ekspert Marco Contiero. Väidetavalt võiksid ohtlikud geenid looduses levida, kahjustades lõpptulemusena ka inimest. Suurim takistus on aga ilmselt avalik arvamus, märgib ajaleht, mistõttu ka võimumehed ei julge selle vastaselt talitada.

Amflora puhul pole üldse tegemist toiduga, kuigi see näeb täiesti tavalise kartuli moodi välja. Tegu on geneetiliselt loodud tärklise amülopektiini tehasega. Saadust kasutataks paberi, kanga- ja ehitusmaterjalitööstuses. Tavalised kartulid toodavad peale ülalnimetatu ka amüloosi, mille teke on Amflora puhul geneetiliselt välditud. Muundamise tulemusena on sort nii jubeda maitsega, et ei sünni süüa.

"Võid ju mõelda, et selle kartuli heakskiitmine on lihtne, kuna sel ei teki seemneid, ei ole metsikuid sugulassorte, millega võiks ristanduda ning mõeldud on see ainult tööstustooraineks - aga ei läinud nii," rääkis BASFi asepresident Ralf-Michael Schmidt. Loataotluse esitas BASF juba 1994. aaastal.

Euroopa Komisjon on olnud tõsise surve all GMO lubamiseks pärast 2006. aaasta WTO otsust, et keeld on ebaseaduslik kaubanduspiirang. Samuti on tõsine surve USA poolt. Erinevate uuringute kohaselt on 80-90% ELi elanikest igasuguse GMO vastu.

BASFi avalike suhete juhi Susanne Benneri sõnul ei ole ELi seniste otsuste põhjendused teaduslikud, vaid poliitilised.

“Nad on valitud poliitikud ja peavad arvestama üldise vastuseisuga GMO-le. Nad saadavad asja komisjonile tagasi, kes on siis kahe tule vahel," kommenteeris anonüümseks jääda soovinud ELi ametnik ministrite käitumist.

Kui Euroopas tulevad kõne alla toiduks mõeldud GMO-sordid, on oodata veelgi tõsisemat vastuseisu. BASF on esitanud oma kartuli kohta ka teise taotluse - lubada kasutada tärklisetootmise jääke loomasöödana.

"Kui loomad seda söövad, jõuab saaste lõpuks kindlalt inimese toidu sisse ja see ei ole pelgalt arvamus," ütles Greenpeace'i esindaja Contiero. Euroopa toodab 1% maailma GMO toiduaineist, USA osakaal geneetiliselt muundatud taimede kasvupinnas maailmas on 55%.