• OMX Baltic−0,21%297,73
  • OMX Riga−0,17%862,35
  • OMX Tallinn0,1%1 955,68
  • OMX Vilnius−0,39%1 143,3
  • S&P 500−2,36%5 158,2
  • DOW 30−2,48%38 170,41
  • Nasdaq −2,55%15 870,9
  • FTSE 1000,00%8 275,66
  • Nikkei 225−1,3%34 279,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,45
  • OMX Baltic−0,21%297,73
  • OMX Riga−0,17%862,35
  • OMX Tallinn0,1%1 955,68
  • OMX Vilnius−0,39%1 143,3
  • S&P 500−2,36%5 158,2
  • DOW 30−2,48%38 170,41
  • Nasdaq −2,55%15 870,9
  • FTSE 1000,00%8 275,66
  • Nikkei 225−1,3%34 279,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,45
  • 03.08.07, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Investor saab Türgist pea kõike - ainult küsi!

Üle aasta hoitud East Capitali Türgi fondi osakud on pakkunud rohkem kui enamik minu aktsia- või isegi optsiooniinvesteeringuid - kiired ja sügavad kukkumised, korralikud tõusud - ja õpetanud oma visioonile truuks jääma.
Vähem kui kolm kuud peale rahapaigutust Türki oli mu investeeringu väärtus kahanenud pea poole võrra. Pole just kõige meeldivam algus või kuidas? Selle aja jooksul jõudsin ostmise algpõhjuseid meenutamata muidugi kõiksuguseid asju mõelda, jõudsin ennast maapõhja manada algselt sellepärast, et seda East Capitali fondi üldse ostsin, veidi hiljem sellepärast, et ma oma kahjumit ei piiranud ja oma osakuid maha ei müünud.
Üldiselt olen üritanud stop-loss'i panna 7 protsenti soetushinnast allapoole, kuid antud juhul ma seda kasutanudki. Öeldakse, et fond on mõnusalt rahulik ja väikeste liikumistega. Noh, tõsijutt küll, ainult mitte Türgi fondi puhul - sest selle NAV (osaku puhasväärtus) võib ühe päevaga näidata isegi 6-7protsendilisi liikumisi. Tundub äkilisem kui keskmine üksikaktsia? Ongi. Ja selliseid sukeldumisi oli üsna rohkelt ka mullu juunis ehk natuke üle kahe kuu peale positsiooni soetamist.
Need sööstud põhja suunas olid minu jaoks liig - olin liiga aeglane ja enne kui arugi sain, oli mu mõeldav stop-loss juba nii suurelt läbi sõidetud, et ma olin oma Türgi investeeringut sisuliselt korstnasse kirjutamas. Sellistel aegadel on emotsioonidest üsna raske üle olla ja meenutada põhjuseid, miks see rahapaigutus tehtud sai. Ühelt poolt hoidis mind müümast seesama äkk-kukkumine või käega löömise meeleolu, teisalt siiski visioon, mille algselt võtsin.
Minu plaan oli Türgis tubli mitu aastat raha hoida, sest riigi liikumine ELi poole, kiire majanduskasv ja aktsiaturu keskmine hinna-kasumi suhe kümne ringis näisid mulle head argumendid.
Muidugi oli üsna närvesööv vaadata, kuidas mu raha mitu päeva järjest vähemalt 5 protsendi võrra kokku kuivas. Aga need päevad olid siiski vaid piisad minu valitud ajameres.
Muremõtetest hoolimata ja Türgi ettevõtete fundamentaalbaasile mõeldes tundusid need madalamad tasemed mulle isegi (juurde)ostukohana - see oleks aga tähendanud riski suurendamist ja seda ma juba sooritatud närvitesti tõttu kanda ei tahtnud.
Kumb on siis olulisem - ostu ajastus või investeerimisperiood? Mõlemad on ääretult tähtsad. Võib öelda, et minu ajastus oli väga kehv. Samas - tänaseks on kehva ajastuse korvanud hoidmisperiood ja mu positsioon on jõudnud plussi. Kuigi briljantse ostuaja korral oleksin oma investeeringu praeguseks kahekordistanud.
Sinilindu püüda on aga siiski üsna mõttetu, mistõttu tuleks leppida ka kajakate kättesaamisega ja viimaste seljas õige visiooni tuules ülespoole lennata. Selle näite varal tundub, et õige periood on ajastusest olulisem. Selge see, et ka praegu ei tasu veel käsi kokku lüüa ja rõõmust ringi kepselda - Türgi jääb siiski väga riskantseks ja allapoole liikumisi tuleb kindlasti veel.
Võib muidugi küsida, miks ma fondi valitsemiskuludest pääsemiseks ja kasumi suurendamiseks või kahjumi vähendamiseks ei soetanud samalaadset indeksaktsiat või börsilkaubeldavat fondi ehk ETFi. Siin on lihtne vastus - taolisi Türgile keskenduvaid instrumente pole või mina vähemalt neid ei leidnud.
Viimaste nädalate uudised kinnitavad õnneks mu usku ja räägivad meeldivat keelt - juuli lõpu poole valiti peaministriks tagasi ELi ja eelarvedistsipliini pooldav Recep Tayyip Erdogan; Türgi selle aasta esimese kvartali majanduskasv oli aga oodatust veelgi suurem, 6,8 protsenti; riiki voolab endiselt palju välisraha - esimese viie kuuga tehti Türki 11 miljardi dollari ehk 126 miljardi Eesti krooni väärtuses otseinvesteeringuid; suureneb ka eksport. Samuti oodatakse Erdogani taasvalimise taustal uskumatu 17,5protsendise intressimäära alandamist, mis paneb inimesi rohkem laenama ja kasvatab pankade kasumit. Samas on Türgi aktsiaturg väga tundlik liikumistele mujal, eelkõige USAs toimuvale. See tähendab, et sealsed probleemid laenuturul ja kinnisvarasektoris mõjutavad Istanbuli aktsiate liikumisi, sest investorid peavad välisprobleemide korral oma varasid paremaks müüa ka Türgis.
Aeg näitab, kas tekkinud situatsioon on üldise allakäigu algus. Kuna ma isiklikult seda ei usu ning näen Türgi potentsiaali, siis kavatsen oma esialgsest ajahorisondist kinni pidada. Liiati kui minu nägemuses on globaalsete turgude mõju Türgile ebaõiglaselt suur.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele