Eesti filmi jaoks on Veneetsia filmifestivalile jõudmine ülisuur tunnustus. Tegemist on ikkagi maailma vanima ning Cannes'i ja Berliini kõrval ühega suurimatest Euroopa filmifestivalidest.
Festivali põhiprogrammi valitakse igal aastal tuhandete kandidaatide hulgast vaid mõnikümmend parimat. Nii kaugele pole enne "Sügisballi" ükski Eesti film veel jõudnud.
Režissöör Veiko Õunpuu eelmine film "Tühirand" lõi 2006. aastal laineid kodumaal, võites endale pea kõik kohalikud filmiauhinnad. Toona oli tegemist lühifilmiga, "Sügisball" on aga täispikk mängufilm.
Filmi sündmustik areneb Lasnamäe pisikestes korterites, kus inimesed vaatamata lähestikku asumisele elavad ometi üksildast ning eraldatud elu, suutmata üksteisega hingelt lähedaseks saada. Igal juhtumil on omad põhjused ning taustsüsteem, kuid tulemus on kõigil sama.
Kuus peategelast on üksteisega seotud, mõned neist lausa paarissuhetega. Noor kirjanik Mati luurab tulutult erinevate naiste järele. Vanapoisist meestejuuksur August Kask kiindub väikesesse tüdrukusse ja saab seetõttu pedofiiliasüüdistuse. Üksikema Laura vaatab telekast "Ogalinde" ja tõrjub meeste lähenemiskatseid, kuna ei suuda neid usaldada. Arhitekt Maurer mõtleb inimkonna heaolu peale, on aga unustanud omaenese naise, kes omakorda otsib lohutust šveitser Theo juurest. Theo meeldib naistele, kuid madala sotsiaalse staatuse tõttu ei võeta teda tõsiselt.
"Sügisball" pole pelgalt suhtedraama. Selles on peent irooniat ning absurdi.